Magnus Kirt loodab, et Tõrva gümnaasiumi staadion saab kaasaegse kuue ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Odaviske EM-pronks Magnus Kirt ning Tõrva erinevate alade harrastajad ja kooliõpilased loodavad, et sealse gümnaasiumi staadion saaks lõpuks uue ja kaasaegse kuue.

Erinevate teatevõistluste ja pallimängudega alustas kunagi oma sportlasteed odaviske Eesti rekordimees, Tõrva au ja uhkus Magnus Kirt, kelle trumpideks on kiirus ja viskevõimsus.

"Ma olen väga palju mõelnud tagasi sellele, et mul on olnud õnne selle näol, et ma niimoodi olen oma sporditeed alustanud," ütles Kirt intervjuus ERR-ile. "Me alustasime väga mitmekülgselt, et ei olnud puhtalt ainult kergejõustikutrenn. Tegime niiöelda kõike. Kui nüüd tagasi vaadata, kui on pikkade lõikude päev või sellised ebameeldivad trennid, siis ei ole sellist närvikõdi. Mäletan vanasti kui olid need krossijooksud, siis lootsid alati, et võiks haigeks jääda, aga kunagi haigeks ei jäänud. Pigem see oli selline asi, mis mulle väga ei meeldinud alguses, aga kunagi ei jäänud tegemata."

Nii on Kirt igati tänulik oma esimesele treenerile ja Tõrva Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajale Urmas Uhtjärvele, kelle tundidest sai ta alla mitmekülgse põhja.

"Minu meelest on ta ebastandardne sportlane," ütles Uhtjärv. "Ta on ju oma baasi saanud lihtsalt siin nende spordialade pealt, mida koolitunnis harrastatakse. Toon näiteks suusatamise, krossijooksu ja pallimängud. Ta ei ole hakanud esimest või teisest klassist ühte kindlat spordiala harrastama. Ma arvan, et see on ka tema üks eelis või eeldus, et ta on nii kaua vastu pidanud."

"Meil kõik see tegevus käis läbi selle, et me kunagi trennis eraldi lõike ei jooksnud," jätkas Kirt. "Pigem alati kas suusatasime või mängisime korvpalli, jooksime. Alles siis, kui vanemaks saime, sinna põhikooli ikka, siis hakkasime lõike jooksma. Kui mind välja arvata, siis meil olid väga kõvad jooksupoisid, kes ei olnud elus pea ühtegi lõiku eraldi jooksnud, aga võitsid krossijooksu meistrivõistlustel medaleid. Oli väga huvitav lähenemine ja töötas väga hästi."

Magnus Kirdi varalahkunud isa Peeter Kirdiga koos olümpiamängudel võistelnud Eesti kelgutajaid treeninud Viljo Grauding veab Tõrvas Spordiklubi Viraaži - ainsat vaid kergejõustikule Tõrvas pühendunud spordiklubi.

"Praegusel hetkel on 82 last. Just sai nimekiri uuesti täiendatud," rääkis Grauding. "Sügisesele nimekirjale lisandus veel mõni, et mõned on kadunud ja mõned juurde tulnud, kuid selline 80 lapse ringis on see harrastajate hulk. Kergejõustikuga hakkasime tegelema kusagil 2000. aastast. Enne seda oli SK Viraaž kelguklubi. Helen Novikov oli meie kõige tuntum kelgutaja, Lillehammeri OM 19. ja Nagano OM 20. koht, aga kelgutamine hakkas hääbuma. Meil ei olnud enam siin võimalusi, sest see oli ikka nii kulukas. Vaatasime, et lapsed olid huvitatud kergejõustikust ja hakkasime kergejõustikuga tegelema."

Talvel treenivad noored Tõrva kergejõustiklased gümnaasiumi võimlas ja selles linna spordihoones ning talviste olude üle nad ei kurda.

"Mina olen oma kooli ajal olnud 18 meetri pikkuses võimlas, see siin on 46 meetrit," jätkas Grauding. "Siin me saame joosta, aja pikku oleme soetanud matid ja sellest aastast on meil olemas teivashüppe võimalus. Kõik pallimängud ja kergejõustiku asjad saame ära teha. Ainult kaugushüpet ei saa talviti teha."

Suvel harjutatakse aga 300 meetrise ringiga kummiasfaldikattega staadionil, mille uuendamist ootavad juba ülikaua nii suur koolipere kui erinevate alade harrastajad.

"92 aastast sai ta sellise asfaltkummikatte alla," meenutas Uhtjärv. "Mäletan, et ma olin ise siis tudeng ja käisin abis seda staadionit tegemas. Nüüd ta on ajale jalga jäämas, ja ongi jäänud."

Ja muidugi ihkab normaalset staadioni kodulinna ka Magnus Kirt, kes isegi sellest olematust viskesektorist võlus sügisel välja 85 meetrise kaare.

Toimetaja: Liisi Rist



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: