Arktiline ultramaraton testib inimvõimete piire ({{commentsTotal}})

Joel Juht
Joel Juht Autor/allikas: Erakogu

Joel Juht valmistub esimese eestlasena osalema maailma raskeimal ultrajooksul Montane Yucon Arctic Ultra 2019, mis stardib 3. veebruaril Kanadas.

Läbisid kuue päevaga ligi 250 km pikkuse maratoni kõrbes - ultrajooksu Marathon Des Sables. Nüüd siis kannapööre ja lähed lume ning jää sisse sumpama. Miks just sinna?

Eks see oli mitmete asjaolude kokkulangemine. Mõnel inimesel tuleb lihtsa võileiva tegemisest mõte õppida kokaks, et teha midagi paremini, lihtsamalt, kiiremini. Mul oli sarnane moment, kui sattusin lugema Wim Hofi raamatut "Mis ei tapa". Seal oli juttu ülikoolis tehtud katsetest inimese külmataluvuse kohta. See oli selline mindcheck, et kas me elamegi kookonis ja oleme mugavuse orjad? Hakkasin samu asju enda peal katsetama, läbisin selle külmatreeningu, Wim Hofi kümnenädalase koolituse – tegelikult küll videokoolituse, aga sain sellest indu juurde. 

Mida uut Sa sealt õppisid?

Mul ei olnud enne aimugi, et saame läbi õige hingamise oma organismi niivõrd tõhusalt puhastada. Kui enne seda suutsin ujuda vee all 25 meetrit, siis pärast külmatreeningut juba poole pikema maa - 50 meetrit. Suur vahe! Adusin, et õigesti hingamise juures on asju, millest me ei ole veel täpselt aru saanud. Läksin õppimisega üha sügavamale, tulid uued teadmised ja arusaamised, kuidas tervist tugevdada ja kuidas kogu see füsioloogiline pool töötab. Teisipidi, kuna olen ka treener, on minu jaoks väga oluline arendada oskusi, kuidas treenida parimaid.

Kuidas parandab õigesti hingamine saavutusvõimeid?

Tänu küllaldasele hapnikule suudab keha kiiremini taastuda, pidurdub piimhappe teke, pulss läheb 10-20 lööki allapoole. See tähendab, et keha kulutab koormuse ajal vähem energiat kui muidu ja selle võrra olen ma pikal teekonnal ökonoomsem.

Kui pikk on Arctic ja kuidas sa võrdleksid seda kõrbemaratoniga?

Ees on 690 kilomeetrit ja 13 päeva Põhja-Kanadas Arktika regioonis. Jooks algab linnast nimega Whitehorse, mööda kuulsat Yukoni jõge. See on looduskaitse alune maa-ala otse Alaska kõrval. Mäeahelikud ja liustikud. Väga külm ja niiske. Ütleme nii, et normaalsed inimesed sinna ei lähe. Tänase seisuga on registreerunud vaid 42 osalejat. 

Kui kõrbemaratonil jooksin, kott toidu-joogi, vahetusriiete ja -jalatsitega seljas, siis seal on kogu toit ja magamisvarustus kelgu peal. Ettevalmistuste käigus tuleb põhjalikult läbi mõelda, millised riided ja toit kaasa võtta, et kõike jätkuks ja midagi poleks ka ülearu, sest mina olen see hobune, kes koormat veab. Toidu valikul on erinev see, et ma ei saa kasutada midagi, mis ära külmub. Kogu toit tuleb jaotada portsjoniteks ja panna vaakumpakenditesse. Vesi peab termostega kaasas olema ja seda tuleb nagu toitugi kaitsta külmumise eest. Küsimus on ka selles, kas saan midagi Eestis varuda ja pakendada või pean seda tegema alles kohapeal, sest paljusid toiduaineid ei ole lubatud USA-st, kuhu esmalt sõidan, üle piiri viia. 

Lisaks tuleb kelgule paigutada gaasiballoonid, millega süüa valmistada. Ka need peavad olema vaakumpakendites, et küte laiali ei läheks. Riideid peab olema seljas neli-viis kihti vastavalt ilmaoludele. Keha ei tohi väga märjaks minna, riided peavad olema hästi hingavad, et külm ei pääseks naha vahele. Kogu varustus peab olema parima kvaliteedi ja kaalu suhtega, maailmatasemel, et teistega võistelda. Kui jope või magamiskott kaalub kasvõi pool kilo rohkem kui konkurentidel, kulutad liigselt energiat. Sellist tipptasemel varustust on Eestis keeruline hankida ja see on ka palju kallim. 

Kui külm seal rajal võib olla?

Vähemalt 35 miinuskraadi, sellel aastal oli koguni 50. Sellise krõbedaga külmuvad termosed ära. Siis tekib küsimus, kuidas sa termose lahti keerad ja kuidas juua, sest joomata ei saa. Vesi on termoses kuum, see tähendab, et pead panema lund topsi lisaks, aga sul on kindad käes ja kui need lähevad märjaks, on sul hetkega külmahammustus. Iga valeliigutuse, iga vaherabistamisega võid teha midagi, mis võib selle võistluse sinu jaoks lõpetada. Kui kõrbes seljakotiga joostes oli oht kukkuda, siis arktilisel maratonil võib kukkuda kelguga jääst läbi.

Kas see on su kõige suurem hirm?

Ei, kõige suurem hirm on ikkagi see, kuidas külmaga hakkama saada. Teine hirm on veel: kui kõrbes ohustasid meid skorpionid ja maod, siis põhjas on hundid, võib-olla ka karud. Kuulsin, et ühel aastal hundid ajasid taga võistlejat, kes oli metsa alt midagi haisvat üles korjanud. Hundid tulid lõhna järgi inimesele järgi. 

Mis ettevalmistused tuleb veel teha?

Palju pabereid tuleb enne korda ajada, kõik tervisekontrollid läbi käia. Võistlus on veebruari alguses, Eestist lahkun juba 22. jaanuaril. Whitehorse'is toimub meil ettevalmistav ellujäämislaager. Eksperdid vaatavad kogu varustuse üle. Osalejad visatakse koos riietega jäisesse vette, et saaksime kogeda, mida tähendab läbi jää kukkumine ja oskaksime valmis olla. Usun, et olen end selleks ajaks külmatreeninguga viinud tasemele, kus mul ei teki probleemi. 

Kas sa oled kokku löönud, palju see maraton sulle maksma läheb?

Puusalt tulistades, umbes 15 000 eurot. Lennupiletid on äriklassis, et saaks kogu varustuse kaasa võtta. Transport kokku on 6000. Registreerimistasu on üle 2500 euro. Lisaks varustuse hind. Hotell kohapeal ettevalmistuste ajaks maksab 100 dollarit öö. Ja mul tuleb osta elukindlustus. Eestis ükski kindlustusfirma seda riski ei kata, nii et poliis tuleb soetada mujalt.

Kas sa saad inimestega maratoni ajal sidet pidada?

Uurin praegu võimalust soetada GPS-telefon, millega pääseks igalt poolt võrku, et kui jama majas, vajutad SOS-nuppu. See saadaks vajalikele inimestele appikutse koos minu asukoha koordinaatidega. Kui kõrbes pidid mõtlema, kuidas patareisid laadida, siis seal on küsimus, kuidas külmaga patareides energiat hoida. Erinevaid riske on sellel maratonil palju.

Toimetaja: Liisi Rist



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: