Uus peasekretär Kaldvee: kui biatlon juba veres voolab, siis tõmbab tagasi
Suvel Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni peasekretäriks valitud Martten Kaldvee on saanud nüüd mõne nädala ametis olla. Eesti koondis liigub tema hinnangul üleüldiselt õigel kursil.
Martten, mõned nädalad oled sa selles ametis olnud. Kindlasti on kõik uus ja põnev, aga praegusel hetkel alaliidu tegevjuhina... mis seisus sa laskesuusatamise föderatsiooni üles võtsid?
Oleme nüüd saanud paar nädalat tööd teha. Ega seis halb ei ole, aga rõõmustamiseks ka põhjust ei ole. Tööd on palju ees. Projektid just noortega. Peame täna mõtlema suurelt sellest, kuidas suudame endale võimalikult tugeva vundamendi teha. Et pink oleks suur ja korralikult järelkasvu.
Mida tahad tegevjuhina teistmoodi teha?
Igaühel on oma käekiri. Hooaeg on peale hakanud. Seda suurt laeva seoses maailma karika karusselliga väga palju muuta võimalik. Loomulikult pisitäiendusi teeme, loome sportlastele ettevalmistuseks võimalikult head tingimused, tagame neile võimalikult hea tugipersonali. Uue juhatusega on mõningad edusammud toimunud. Meil on Marek Sander tagasi hooldepealikuna, kes toob väga head kvaliteeti Ameerikast. Indrek Tobreluts jätkab koondise juures, nüüd küll ametiredelil kõrgemal - peatreenerina. Ma arvan, et Indrek ei ole mitte hea valik, vaid meile kõige parem valik. Arvestades, kuidas tema sportlaskarjäär olnud on ja palju ta erinevate treenerite käe alt kogemust on saanud - nüüd on lihtsalt küsimus selles, kuidas suudame selle kõik sportlastele anda.
Sa oled ise sportlasena selle sees väga kaua olnud ja saavutanud ka maailma karika etapil esikümnekoha. Mis arvad, kuidas kõik see kaasa aitab? Reaalselt tead ja tunned, kuidas kogu asi sportlase tasandil käid. Ma usun, et suudad neid mõista.
Loomulikult tean valukohtasid, mis olid siis, kui ise sporti tegin. Täna on küll kaheksa aastat möödas, aga selle aja jooksul olen end muudel maastikel võimalikult palju arendanud ja õppinud. Seda teadmist alaliidule anda on ainult rõõm. Suudan suhestuda sportlasega ja suudan aru saada ka sellest, kuidas organisatsioon peaks toimima, kuidas finantsid peaksid liikuma ja kogu süsteem toimima. Head tulemust kohe oodata on natuke ennatlik, aga järgmise aasta sügiseks võiks olla väga tugev meeskond koos ja koondis peaks olema kindlasti paremal järjel kui varasemalt on olnud.
Sa õpetasid ise sportlaskarjääri suhteliselt noorena. Jällegi, tead murekohti, mis noortel sportlastel on. Oled töötanud teistel ametikohtadel. Miks ikkagi spordi juurde tahtsid tagasi tulla?
Kui see biatlon juba veres voolab, siis tõmbab tagasi. Laskesuusatamine on väga põnev spordiala ja siiamaani kriibib hinge. Spordi edendamine on olnud mul ka varasemal perioodil sees ja tuli selline hea pakkumine. Mõtlesin, et miks mitte kandideerida. Nähes täna ka seda juhatust, kes meil on, arvan et kõik uksed on avatud.
Oled nüüd ka esimeses laagris käinud ja sportlastega tutvunud, näinud, mis päriselt põllul toimub. Mida see pilt Otepääl sulle näitas?
Nägin üht kontrolltreeningut, mitte küll täies koosseisus, aga tüdrukute poole pealt on näha ka edasiminekut. Meil ei ole tõenäoliselt sel aastal enam ainult üks liider, vaid koguni kolm, arvan. Kui mitte neli. Tahe on suur ja neilt võib häid tulemusi oodata. Meeste poolelt täit koondist ei ole näinud. Vanemad mehed harjutavad omaette. Küll on nüüd Kauri [Kõiv] treeninglaagri mõistes koondise nimekirja lisandunud. Loodame ka sealt järelkasvu. Rene [Zahkna] on teinud väga suure edasimineku just füüsise poole pealt. Ta on mõistnud, et puhtalt mootoriga kaugele ei jõua, peab ka lihastoonuse järele aitama. Ta on selle nimel ühe oma spetsialistiga väga head tööd teinud.
Nagu teame, inimestest on alati sellisel spordialal puudu. Kas võime hooaja jooksul näha pilti, kus alaliidu tegevjuht määrib suuski või annab jooki kätte või tegeleb kõige sellega?
Absoluutselt. Kui Indrek ütleb, et koondisel on vaja MK-l abi, siis võimalusel aitame. Kui jääb ressursist puudu. Ma ei pea ennast selliseks kontoriinimeseks, kes teeb tööd vaid arvuti taga. Pigem olen ikkagi tegevuste pöörises.
Hooaja alguseni on jäänud kolm kuud. Millised koondise plaanid on? Kuidas laagerdatakse ja kas sinu arvates saab kõik tehtud?
Praegu on koondis veel nädalakese Otepääl laagris. Siis on väike paus. Meil tulevad suvebiatloni Eesti meistrivõistlused 1.-2. septembril Otepääl. Seejärel liigutakse 9. septembri paiku Obertillachisse keskmäestikulaagrisse. Kaks nädalat seal, jälle kodus, siis uuesti Ramsausse, kus 3000 meetri kõrgusel suusatatakse ja õhused treeningud on tavapäraselt keskmäestiku tingimustes. Siis juba uuesti koju, uuesti lumele ja hakkabki karussell peale. Praeguse seisuga tundub, et plaan jookseb ja tagasilööke on mõningaid olnud, aga see on pigem individuaalne. Üleüldises mõistes liigub koondis õigel kursil.
Toimetaja: Siim Boikov