2024. aasta olümpialinn valitakse esmakordselt välja uue strateegia alusel. Nimelt otsustas ROK kaks aastat tagasi, et nii olümpiamängudele kandideerimisprotsess kui ka olümpiamängude korraldamine peavad muutuma odavamaks ja läbipaistvamaks. Nii soovitakse ajalukku jätta üle mõistuse kallid korralduskulud, nagu näiteks läbiaegade kallimad mängud Sotšis, mis läksid hinnanguliselt maksma 51 miljardit USA dollarit, vahendas Vikerraadio.

Nüüd julgustatakse linnasid rohkem kasutama juba olemasolevaid spordirajatisi ning hoolikalt läbi mõtlema uute ehitiste rajamist. ROK-i presidendi Thomas Bachi sõnul on kõik neli kandidaatlinna välja käinud suurepärased ideed, näitamaks, kuidas nad kavatsevad olümpiamänge kasutada oma linna, regiooni või kogu riigi arengu hüvanguks. Lisaks on Bachi hinnangul oluline, et kõik kandidaadid on toonud välja, kuidas kasutatakse olümpiaks valmivaid ehitisi pärast mänge.

Neljast kandidaadist on olümpiamänge kahel korral võõrustanud Los Angeles ja Pariis, neist Ameerika lääneranniku suurim linn viimati 1984. aastal. Los Angeles tundub olümpia võistluspaikade poolest kõige paremal järel olema – korraldajate kinnitusel on 97% areenidest kas juba olemas, või praegu erainvestorite poolt kavas ehitada. Samas on kohalike elanike poolt kostnud pahameelt, sest nende arvates peaks linn uhkede mängude korraldamise tagaajamise asemel tegelema kohalike probleemidega, näiteks aina kasvava kodutute arvuga. “Me peame mängude võõrustamiseks juurde ehitama vaid ühe võistluspaiga. Korraldusõiguse saamiseks ei kasutata sentigi linna raha. Iga dollar, mis mängude alla pannakse ongi mõeldud erinevate probleemide kõrvaldamiseks, kas või tänavate remont. Teisalt aga, kui me korraldusõiguse saame, siis peame mõtlema ka selle pealt teenitavale tulule,” ütles Los Angelese poolse korralduskomitee esimees Casey Wasserman.

Kui Los Angelese korraldajad lubavad, et linna raha kulutatakse mängude saamiseks minimaalselt, siis Pariisi korralduskomitee on välja käinud, et olemasolevate võistluspaikade renoveerimiseks ja uute ehitamiseks kuluks üle 3 miljardi USA dollari. Prantsusmaa peaminister Manuel Valls ütles oma kõnes, et terve Prantsusmaa on Pariisi selja taga ning aitab neil olümpiamängude poole püüelda. “Viimane kord korraldas Pariis olümpiamänge 1924. aastal. See märgib saja aasta möödumist. Mõned ütlevad, et see on märk. Täna tahame me kõik koos kirjutada uue lehekülje ajalooraamatusse, Prantsusmaa ja olümpiamängude, Prantsusmaa ja spordi ning Prantsusmaa ja sportlaste vahel,” lisas Valls.

Rooma tahab oma kandidatuuriga rõhuda pärandile, mida Itaalia pealinnal pakkuda on. 2024. aasta mängudel kasutaks Rooma väga suurt osa spordiareene, mis valmisid juba 1960. aastal toimunud mängudeks. Mängude eelarveks on praegu hinnatud ligi 6 miljardit USA dollarit. Roomat veab mängude korraldajaks endine Ferrari president Luca di Montezemolo, kelle sõnul mängude korraldusõiguse saamise juures eriliselt tähtis läbipaistvus finantsküsimustes. “Olümpiamängude korraldamine on kindlasti kallis ettevõtmine, kuid asi seisneb kuludes tasakaalukuses. Arvesse tuleb võtta, et kulutatud raha jääks linna. Me näeme, et mängude korraldamisel tõuseks meie sisemajanduse kogutoodang 0,4%. Lisanduks 177 000 uut töökohta ja pea 3 miljardit eurot majanduslikku tulu,” lausus di Montezemolo.

Neljast linnast ainsana pole olümpiamänge kunagi korraldanud Ungari pealinn Budapest. Kuigi Budapesti võiduvõimalused on väiksed, siis uuringu järgi läheks olümpia korraldamine neile maksma ligi 4 miljardit USA dollarit.

ROK jätkab nüüd nelja kandidaatlinna poolt esitatud dokumentidega tutvumist. Teise vooru pääsevad linnad teatatakse ROK-i poolt oktoobris ning 2024. aasta OM-i korraldaja selgub järgmise aasta septembris.