Pohlak avameelses intervjuus "Pealtnägijale": mu iga kuu lõpeb nulliga
Aivar Pohlakul täitub tänavu 25 aastat Eesti Jalgpalli Liidu tüüri juures, mis on omalaadne rekord. 55-aastane viie lapse isa on pikka aega olnud pildil, aga ometi täis vastuolusid ja salapära. Osade jaoks on ta jalgpallikuningas ja ala sünonüüm, teiste jaoks diktaator ja mahhinaator. "Pealtnägijale" avas Pohlak end ootamatust küljest, alustades sellest, et lubas kaamera oma pelgupaika Saaremaal, Sõrve poolsaare metsade vahel.
"Ma olen hästi erakliku loomusega, võin väljapoole suhelda, minus on tahe muuta maailma, mida iganes, anda ühiskonnale, aga tõenäoliselt on emotsionaalne skaala mul hästi suur ja selle tasakaalus hoidmiseks vajan sellist teistsugust olukorda. Ma olen ikkagi looduse inimene," rääkis Pohlak "Pealtnägijale".
55-aastane Aivar Pohlak, kelle nime ja Eesti jalgpalli vahele võib põhimõtteliselt võrdusmärgi tõmmata, elab viimased kaheksa aastat koos abikaasa ja 10-aastase tütrega Sõrve poolsaarel Kaunispe külas. Ka maamehena ei tee Pohlak talle omaselt järeleandmisi – kaks-kolm korda nädalas sõidab Eesti jalgpalli tähtsaim mees riigi teisest otsast Tallinna kontorisse, aga mitte kunagi pealinnas ei ööbi. Oma voodi Saaremaal on põhimõtteline valik. "Rekord on nii, et tulin kell 2 ja läksin ära 5.50," avaldas Pohlak. "Pean tunnistama, et kell 2 koju jõuda, pärast seitse lahkumist, hakkab olema juba veidi raske."
Pohlaku sõnul on Sõrve emotsionaalne kodu, mille metsade vahel rekordilised, 25 aastat Eesti jalgpalliliidu tüüri juures olnud mees taastab vaimset tasakaalu. Paljudele ehk üllatusena kirjutab Pohlak just siin isiklikus pelgupaigas muuhulgas ka novelle ja jutte.
"Vabadus ennast väljendada. See on jällegi viis enda tasakaalu hoidmiseks. Ma kirjutan päris palju, aga valdavalt sahtlisse," tunnistas Pohlak. "Enamaks ühelt poolt ei jätku aega, aga ma olen selgelt võtnud ka hoiaku, et ma olen olemuselt väga ühiskonnkriitiline inimene, aga kuna ma olen võrdusmÄrk jalgpalliga, siis ma ei saa seda kriitilisust välja näidata."
Harjumaalt saarele kolinud mehe teine kirg on juba aastaid mesindus ja kuigi tuuline mereäär ja mets pole selleks kuigi soodne, saab Pohlaku pere juba viimased aastad oma meevaru nendest tarudest. "Kui mingi tegevus on jumalik, siis on see mesilaste pidamine," arvas Pohlak.
Pohlak on tuntud isemõtleja ning kõik tema viis last on vähemasti algklassides olnud koduõppel. Ka tema noorim tütar Pilleriin õpib kodus – ema Triin ja isa Aivar jagasid omavahel õppeained ära ning neljandas klassis õppiv tütar käib vaid kaks korda teadmisi ette näitamas Ruhnu koolis, mille hingekirja ta kuulub. Pohlaku sõnul pärsib suures klassis õppimine lapse emotsionaalset arengut.
Jalgpallijuhi temperament ja teravad ütlemised on tema pika karjääri jooksul omajagu paksu verd tekitanud, kuid viimastel aastatel hoiab ta pigem madalat profiili. On erandlik, et ta lubab "Pealtnägija enda koju."
2016. aasta arvamusfestivalil pidas Pohlak ühe kolmest isamaakõnest ja ütles pärast paneelis, et ta ei saa avalikult kõnelda. Miks on nii läinud? "Ma olen kogenud seda, et kui ma esitan mingisugust väga jõulist seisukohta, mis mind ennast väga riivab, siis tekib selgelt oht, et koos minuga hakatakse naeruvääristama jalgpalli," nentis Pohlak.
Kriitikute sõnul on jalgpalliliidu ja Pohlakuga isiklikult seotud klubide rahaasjad läbipaistmatud, Flora rahakotti hoidis enda käes aastaid tema õde, Pohlak edutab võtmekohtadele sugulasi ning säilitab presidendi tooli mahhinatsioonidega. Just Äripäev kirjutas aastate jooksul mitu artiklit diktaatorliku juhtimisstiili ja võimaliku huvide konflikti kohta, mistõttu vutikuningas keeldus täielikult nendega suhtlusest. "No nad on laimanud meid ikka nii meeletult. Kui sulle esitatakse küsimus, kas sa oled pätt või tropp, ma ei tea, sellele küsimusele ei saa vastata, sest see ise külvab juba mingit hoiakut," selgitas Pohlak.
Aga võtame konkreetselt ühe näite – Daniil Savistsiki juhtum. Eelmine nädal tulid uudised, kuidas jalgpalliliidu juhatuse liikmele esitati kahtlustus siis kelmuses ja prostitutsiooni vahendamises. Jalgpalliliit ei tõtanud seda kommenteerima.
Pohlak: Natuke Eestis meedia ju on võtnud endale selle vastutuse, et mingites olukordades meedia mõistab süüdi ja kohus kinnitab selle süüdistuse.
Me ei räägi ju praegu ainult meediast, prokuratuur on esitanud süüdistuse.
Pohlak: ...ja meedia on seda peegeldanud..
Meedia on seda vahendanud.
Pohlak: Just täpselt, aga veel kord, ma olen seda infot kuulanud ka Daniili-poolse kirjeldusega sellest olukorrast ja ma ei taha hinnanguid anda, aga minu jaoks see pilt ei jookse täielikult kokku.
Kui me räägime teist, siis kõik, kellega ma taustal räägin, ütlevad, et te olete äärmiselt vastuoluline tegelane. Ühest küljest on raske ülehinnata teie tehtut Eesti jalgpallile – te olete üles ehitanud Eesti jalgpalli, Flora ja lisaks monument Lilleküla staadion –, aga teisalt olete te väga suur kontrollifriik, Lilleküla staadionil ei sõida muruniiduk ka välja teie teadmata.
Pohlak: Ma arvan, et see on hea müüt. Maailmas paljud müüdid loovadki seda, mille pealt asjad toimivad. Ma arvan, et see on vajalik müüt mingi nurga alt. Minu jaoks üks oluline mõõde on vabadus, inimesed vajavad vabadust selleks, et nad saaksid oma valdkonnas toimetada, otsustada jne ja vastutada, sest vabadus on seotud vastutusega. Mind ei huvita sedavõrd kontrollimine, kuivõrd mind huvitab teadmine. Aga igapäevatöö – sellesse ma ei sekku. Probleemidesse, jah, tõepoolest, aga see on natuke minu olemuses, et ma ei karda, et kui maas vedeleb junn, siis seda junni võtta ja aknast välja visata.
Taavi Eilat ja Aivar Pohlak Autor: facebook.com/pealtnagija
Vähemalt näiliselt vähendab Pohlak ajapikku enda rolli ja poolteist aastat tagasi andis enda üles ehitatud FC Flora juhtimise üle poeg Pellele. Pohlak mõistagi tõrjub süüdistusi mahhinatsioonidest ja huvide konfliktist. "Potentsiaalselt see huvide konflikti oht on olemas, aga nagu ma ka eelnevalt väljendasin, siis see huvide konflikt on alati lahendatud klubi kahjuks. Hästi robustselt – kõik teised klubid saavad käia jalgpalliliidu käest abi küsimas, aga Flora ei saa. Lihtsalt ei saa. See on nii elementaarne," sõnas Pohlak.
Räägime rahast ka, inimesi ikka raha huvitab. Millest te elate? Jalgpalliliidust te raha ei võta, kust te üldse raha saate, et leib lauale saada?
Pohlak: Ma ei saa palka ka klubist, aga olen saanud kogu aeg palka FC Flora poolt omandatavast ettevõttest, kes klubi jaoks arendab klubi rahvusvahelist ruumi. See on see koht, kust ma olen palka saanud.
Mis selle ettevõtte nimi on?
Pohlak: Sport&Net Grupp.
See on teadaolevalt esimene kord kui Pohlak ütleb välja, et saab palka firmast Sport&Net Grupp, mille põhitegevus on jalgpallurite vahendamine välismaale. Samas oli see firma 2011. aastal suure skandaali keskmes, kui Eesti rahvuskoondise kapten Raio Piiroja sattus Norras uurimise alla seoses maksupettustega. Kui uskuda Sport&Net Grupi 2016. aasta majandusaruannet, töötab firmas neli inimest, kellele maksti kokku 126 000 eurot, siis ei tee see keskmiseks kuupalgaks midagi müstilist. "Ma olen pidanud õigeks, et ma teenin ise selle raha, mida ma saan. Ma arvan, et see on aus ja õiglane," tõdes Pohlak.
Väga lihtsalt – kui rikas on Eesti jalgpallikuningas?
Pohlak: Noo...
Tagasihoidlik maja Sõrves või midagi veel?
Pohlak: Ma ei ole raha kunagi pidanud kuigi oluliseks, mu iga kuu lõpeb nulliga. Ehk siis…
Nullist nulli?
Pohlak: Nullist nulli… ehk siis see on see...
Aga käive on suur? Raha käib läbi kuu jooksul palju?
Pohlak: Ma arvan, et ma saan korralikku palka. Aga see ei ole mingid kümned tuhanded, see on ikkagi tuhanded ja ma arvan, et see kulubki ära selliselt elades: lapsed, ise, kuldsõrmuseid ei kanna, ehteid ei kanna, Lõuna-Prantsusmaal maja ei ole.
Vahetame teemat. Aasta 2017 läks ajalukku – eelkõige välismaal, aga natuke ka Eestis – ahistamisjuhtumitega seoses. Kuidas teie vaatate neid ahistamisjuhtumeid, kus paljud naised avalikustasid juhtumeid, kus nad kirjeldasid, kuidas neid on ahistatud?
Pohlak: Kahtlemata on see väga ebameeldiv, nagu igasugune ahistamine või mis iganes. Nagu igasugused negatiivsed suhted või mis iganes, aga sel asjal on kindlasti ka teine pool. Kõikidel nendel juhtumitel on kindlasti ka oma privaatne nurgake, mida mitte iialgi ei ole võimalik avalikkuse ette tuua.
"Pealtnägija" ei küsinud seda juhuslikult. 2004. aastal süüdistas tema toonane abikaasa jalgpallijuhti 20 aastat kestnud räiges vägivallas. Mees vastas omapoolse pika ja detailse kirjeldusega tema ja naise intiimelust ning andis mõista, et kõik ei ole sugugi nii ühepoolne kui esmalt tundub. Prokuratuur algatas küll uurimise, kuid see lõpetati, sest võimalik süütegu aegus – kaks ära tõestatud episoodi olid toimunud juba ammu ja ülejäänu oli sõna-sõna vastu. "See oli ikkagi mitme nurga alt ju väga suur õppetund," tunnistas Pohlak. "Ma pean silmas seda, et see õpetas väga selgelt seda, kuidas sa pead suutma hoolida ka inimesest, kes mingil hetkel on tahtnud sind hävitada. Sa pead suutma hoida seda hoolivust jne. Sa ei tohi muuta oma käitumist läbi selle. Na olin kahtlemata avalikus ruumis suheldes väga naiivne, see õpetas, kuidas tekib tõde, see, mis on paljude jaoks tõde ja kuivõrd see erineb tegelikust tõest."
Aga mis see tõde siis on? Peksmine oli või ei olnud?
Pohlak: Olid konfliktid, see on fakt…
Kus löödi?
Pohlak: Oli väga palju armastust ja ma olen sellest ühe korra ka kirjutanud, väga selgelt ja väga ausalt ja väga täpselt. Tulla nende detailide juurde tagasi ei ole õige.
Praeguseks on eksabikaasad sõjakirve maha matnud ja käivad ka omavahel läbi. Kuna ka varasem abikaasa peab sarnaselt Aivarile mesilasi, saab jalgpallijuht puuduse korral mett just endiselt elukaaslaselt.
Milline on Aivar Pohlaku maailmavaade? Ma tean, et teie poeg on EKRE üks juhtliikmeid, millise maailmavaate pooldaja teie olete?
Pohlak: Minu jaoks on looduse loogika kõik. Looduse loogika annab vastused kõikidele küsimustele. Kui sa juba ise EKRE-le viitasid, siis kui näiteks tuua sisse see sama kooseluteema, et kuidas ma sellele vaatan... Ma vaatan hästi lihtsalt, mina räägiks pigem sellest teemast selle nurga alt, et kui inimene on jõudnud mingis ühiskonnas nii kaugele, et omasooline suhe hakkab domineerima, siis looduse loogika vastaks sellele asjale nii, et järelikult peab olema see ühiskond jõudnud kriitilisse olukorda, sest loodus hakkab piirama iseenda toimimist. Loodus on üles ehitatud millele? Järglaste saamisele, liigi kestmisele. Kui ta tekitab mingi liigi sees, inimese sees, sellise suhte ja määrab sellele suhtele nii aktiivse rolli, siis tähendab see, et inimene on jõudnud arengus mingil määral kriitilisse seisu. Ma vaataks selle nurga alt. Mõistmise seisukohast on ju elementaarne, et iga inimene on inimene. Ma ka muudes asjades räägin hoolivusest ja inimlikkusest ja on väga tähtis, et suudaksime mõista kõiki, ka homoseksuaale ja kõiki. See ongi nagu päris keeruline. Seda propageerida nagu erilist normaalsust on kindlasti väär.
Kui poliitikast juba juttu oli, te olete küll Kose vallavolikogu liige, aga olete te mõelnud ka n-ö suurde poliitikasse minekust? Kui ma räägin inimestega taustalt, siis te oleks suurepärane poliitik, te oleks juhi omadustega, kes võtaks ühe partei ja võiks selle vabalt viia võimule ilma mingi küsimuseta.
Pohlak: Ma ei taha seda. Tõenäoliselt oleks ka sellega pidanud alustama juba 90-ndate alguses.
Aga te näete, et te oleks olnud potentsiaalikas juht?
Pohlak: Jaa, ju ma ikka tean, et ma olen hea liidri tüüpi ja …
Pigem Edgar Savisaar või Taavi Rõivas?
Pohlak: Ei kumbki, ikkagi Aivar Pohlak kindlasti.
Pohlak on vastuvoolu ujuja ja uhke selle üle. Ehkki tema töö on suuresti just välissuhtlus, siis enam kui 15 aastat tagasi otsustas ta, et ei lenda põhimõtteliselt lennukiga. Euroopas läbib ta kõik vahemaad autoga, möödapääsmatutele kohtumistele teistel kontinentidel saadab esindajad. "Inimene ei ole loodud olema 10 000 meetri kõrgusel õhus ja ma pidin kulutama sellele liiga palju energiat, selleks, et sellise olemusega toime tulla," põhjendas ta.
Kui palju kilometraaž aastal 2017 tuli?
Pohlak: Ma ei ole selle aasta kohta kokku löönud, kuid see rutiin on suhteliselt sarnane, see on mõnikümmend kilomeetrit alla või üle 90 000. On minu aastane läbisõit.
Aivar, üks asi, mida teiega alati seostatakse, on see sama vest, mis teil seljas on. On see teatud määral selline protest, et alati ei pea olema klantsitud ja kammitud, et elus läbi lüüa?
Pohlak: Ma arvan, et ma olen inimene, kes valib alati keerulisemad teed ehk siis ma olen valinud palju keerulisi teid elus. Ma olen teinud väga palju asju keerulisemalt, kui oleks võinud teha. Mis toob kaasa omakorda, et sa saad hindamatu kogemuse. Selle nurga alt on loomulik, et ma võtsin selles osas keerulisema tee, oluliselt lihtsam on see, et sa lakud ennast üle, teed ennast ilusaks ja siis sa oled automaatselt usaldusväärne. Kui sa tuled sellise välimusega, mis sellise tavaloogika järgi ei tohiks üldse olla usaldusväärne, siis see tähendab, et su sisu peab olema seda usaldusväärsem.
Vaata pikka versiooni usutlusest Pohlakuga:
Toimetaja: Maarja Värv