Eesti kaljuronijad üritavad oma spordiala inimeste teadvusesse tuua ({{commentsTotal}})

Kaljuronimine on spordiala, mis teeb 2020. aastal toimuvatel Tokyo suvemängudel oma olümpiadebüüdi. Kuigi Eesti kaljuronijad Tokyosse pääsule veel ilmselt ei pretendeeri, tähendab olümpiaalaks tõusmine seda, et kaljuronimisel võib tekkida võimalusi ka siinmail jõulisemalt "pildile" pääseda.

Kaljuronimise Eesti karikasari juba toimib ning viimati peetud etapp Tallinn Open tõi kokku rekordilised 149 võistlejat. Sellel mõõduvõtul, kus osalesid 9 riigi kaljuronijad, oli eestlaste parimaks tulemuseks neljas koht.

Eestis on kaljuronimine valdavalt edenenud üksikute huvigruppide töö tulemusel. Ronimisseinad ilmusid eelmisel kümnendil näiteks mitmetesse kaubanduskeskustesse. Viimastel aastatel võime aga vähemalt Tallinnas ja Tartus rääkida spordiala süstemaatilisemast arendamisest. Suur roll on selles kõiges Tallinnas paikneval Ronimisministeeriumi nime kandval keskusel, mille loojaks Mikael Orkomies.

Orkomies ise alustas kaljuronimisega Soomes, kus spordiala kultuur tunduvalt kõrgem kui Eestis. 2014. aasta novembris avatud Ronimisministeerium pakub Eesti oludes suurepäraseid tingimusi, sest selle ronimisseinad mahutavad lausa mitusada huvilist korraga.

Aga räägime nüüd lähemalt kaljuronimisest ja olümpiamängudest. Olümpial tähendab kaljuronimine omamoodi mitmevõistlust, kus ühendatakse selle spordiala erinevad distsipliinid. Kolm ala, millest olümpiavõistlus koosneb, on kiirusronimine, raskusronimine ja bouldering ehk madalal seinal toimuv julgestuseta ronimine. Paremusjärjestus selgub kõigi alade koondarvestuse tulemusena. Kolme distsipliini erinevusi selgitab Tartus kaljuronimisspordi võimalusi edendav Gen Mandre.

Olümpial kavas olevatest kaljuronimise distsipliinidest tegeletakse Eestis põhiliselt bouldering’uga. Nagu öeldud, ei vaja see kaljuronimise vorm erilist varustust ning sobib algajale kõige paremini. Tallinnas tegutsevasse Ronimisministeeriumi jõuab palju inimesi, kes varasemalt kaljuronimisega tegelenud ei ole. Bouldering on antud juhul parim lahendus.

Eesti tingimustes harjutades ei ole olümpiale jõuda kindlasti mitte lihtne. Ronija Gen Mandre ütleb, et kaljuronijaid, kes valdaksid kõige kõrgemal tasemel nii kiirus- kui ka raskusronimist, on isegi maailma mastaabis väga vähe. Olümpiamängudele pääsemine pole kaljuronimises tingimata eesmärk omaette. Teiste ronijate tunnustus on sportlasele sageli olulisemgi kui mõne võistluse võit.

Lõpetuseks, kuidas oleks mõistlik arendada kaljuronimist Eestis? Mandre näeb häid perspektiive just välitingimustesse rajatavatel bouldering-seinadel.

Toimetaja: Siim Semiskar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: