Veebruaris Lõuna-Koreas PyeongChangis algavate taliolümpiamängude kohal on naaberriigi Põhja-Korea agressiivse välispoliitika tõttu juba pikemat aega lasunud ohuvari. Septembris teatas Prantsusmaa spordiminister Laura Flessel, et kui pinged jätkavad Korea poolsaarel kasvamist, jäävad Prantsusmaa olümpiasportlased turvakaalutlustel koju. Sarnase avaldusega esines ka Austria olümpiakomitee juht Karl Stoss.

Prantsusmaa olümpiakomitee president Denis Masseglia kinnitas aga oktoobris, et ei näe muretsemiseks erilist põhjust. "Kui mängud tõesti toimuvad, siis mina ei kujuta ette olukorda, et prantslased seal kohal pole," sõnas Masseglia Reutersile. "Kui mängud korraldatakse, on rahvusvaheline olümpiakomitee piisavalt kindel, et turvalisus suudetakse tagada." Sellega nõustus ka Vikerraadio spordisaates "Spordipühapäev" kõnelenud Eesti olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju.

"Meie teeme täna oma tööd selle mõttega, et me osaleme olümpial ja asjad, mis on meil sellega seoses teha vaja, ka teeme," kinnitas Raju. "Ei rahvusvaheline olümpiakomitee ega orgkomitee pole andnud vihjetki sellest, et mängud võiksid ära jääda. Force majeure'i vastu ei saa nagunii - kui kuskil puhkeb kriis või sõda, on täiesti teine olukord. Antud hetkel seda ei ole ja mingit mõtet mitteosalemise osas meil ei ole."

"Täna ei saa ju öelda, et on kokku lepitud kellaaeg, millal seal paugutamiseks läheb," jätkas Raju. "Tänase seisuga planeerime ikkagi olümpiale minna. Igasuguseid skandaale olümpiate pidamise või mittepidamise osas on alati. Zika viirus tekitas Rios algselt ju sellise paanika, et vaata, kas ikka minnakse või mitte ja kas kõik surevad kohe või aasta pärast. Ei näe täna sellist indikatsiooni, et me peaks ütlema stopp, me rohkem sellel teemal ei liiguta."

Kuigi Põhja-Korea iluuisutajad Ryom Tae-Ok ning Kim Ju-Sik on PyeongChangi olümpiale kvalifitseerunud, ei ole Põhja-Korea olümpiakomitee oma osalemist kinnitanud. Lõuna-Korea president Moon Jae-in usub, et põhjanaabrite osavõtt tuleks kogu regioonile kasuks. "Loodetavasti võtab mängudest osa ka Põhja-Korea," sõnas Moon eelmisel nädalal CNN-ile. "See oleks hea võimalus soodustada Koreasisest rahu."

"Kaks aastat pärast 2018. aasta PyeongChangi taliolümpiat toimuvad Tokyos suvemängud ja 2022. aastal toimub Pekingis taliolümpia. Olümpiamängud toimuvad järjest nii Koeas, Jaapanis kui Hiinas ja ma usun, et see on heaks võimaluseks arendada Kirde-Aasia regioonis rahu ja koostööd."

Olümpiamängud algavad Lõuna-Koreas 9. veebruaril ning Martti Raju sõnul on infrastruktuuriga sealmail kõik hästi. "Olümpialinn on juba jupp aega valmis, ehitised ja rajatised on läbi katsetatud," kinnitas Raju. "On peetud kõrgel tasemel võistlusi. Selles, et tingimused on heal tasemel, ei ole küll mingit kahtlust. Kõik muu, mis sellega kaasneb - lisaraudteed, kiirrongid ja teede laiendused - saavad ka tõenäoliselt olümpiamängudeks valmis."

"Hüppemäed, suusarajad ja võistlustega seonduvad paigad on neil juba varem välja valitud ja osad neist ka olemas. Juurde ehitatakse targalt selle mõttega, et nad ei jääks pärast tühjalt seisma, vaid et nad pärast endale ka mingi rakenduse leiaks. Arvestades Lõuna-Korea potentsiaali ja rahvaarvu, siis ega olümpiaküla ning sisehallid sealmail sööti jää."