"Asi ei ole mitte tõsine, vaid karjuv. Karjuvalt tõsine," sõnas Jüri Ratas Vikerraadio saates Spordipühapäev: "Ta puudutab kolme valdkonda: noori ja noorte treenereid, kohtunikke ja profisporti. Ma ei saa öelda, et ma olen pahane kuidagimoodi Maksu- ja Tolliameti peale. Pall on poliitikute väravas, kui seda teemat tahetakse lahendada."

Hetkel on treeneritele ja mängijatele makstud toetusi ehk stipendiume panuse eest sporti. Nüüd ütleb maksuamet, et sisult on tegu olnud siiski töösuhetega ning palgaga konkreetse töö eest ja seetõttu tuleb tasuda ka kõik maksud. Nimelt stipendiumilt tuleb maksta oluliselt vähem makse riigile kui töösuhteid kirjeldavate lepingute puhul. See on aga seadnud paljud klubid raskesse seisu. Rataski leiab, et lahenduse mitte leidmise korral hakkab spordisüsteem kokku kukkuma: "Noortesüsteem, ma ei räägi enam profisüsteemist, mis kukub siis kindlasti kokku, siis noortesüsteem kukub tugevalt kokku. Me hindame, et korvpalliga tegeleb kuskil 4000 last. Ma julgen öelda, et kindlasti üle 50-60% meie klubidest lõpetab siis tegevuse."

"Kui sellisel kujul spordistipendiumitele lahendust ei leita, siis sellisel tasemel (nagu praegu - toim.) me ei näe korvpalli Eestis, aga ma arvan et me ei näe ka võrkpalli, jalgpalli või mingit muud võistkonna ala. Me võime mängida oma Balti regioonis, aga see et me näeksime oma võistkondasi mängimas Euroopa või ida suunal, kus täna mängib Kalev/Cramo, sellisel tasemel võistkondasid meil ei ole. Seda on öelnud meie kahe tippklubi mänedžerid, et kui nõutakse sellisel kujul maksustamist, siis sellisel tasemel võistkondasid nad ei suudaks Eestis hoida," võtab Ratas kokku profispordi poole ja lisab et ka Eesti oma mängijate hoidmisega kodumaal tekiks raskusi.

Tagajärgi oleks korvpalliliidu presidendi sõnul veelgi: "Kui siin lahendust ei leita, on kaks võimalust: klubid lõpetavad tegevuse ja tekivad Eesti riigis selged siseturvalisuse ehk sotsiaalsed probleemid, kus need lapsed siis on, või teine võimalus on see, et klubid juba täna saadavad lastevanematele kus nad ütlevad, et me suurendame lastevanemate osakaalu (rahastamises - toim.) 20%. Paljude spordialade puhul 20% tõusu võib tähendada 10€ kuus. See on väga tuntav raha lastevanematele."

Lahendusi, milliseid võiks kaaluda, pakub Ratas välja kaks. Noortespordi osas soovitab ta mõelda spordikoolide taastamise peale, kuna sellisel juhul on ka treeneritele tagatud sotsiaalsed garantiid. Profisportlased tuleks aga eristada tava töölepinguga seotud inimestest: "Väga terav saab olema küsimus, et mis saab profispordist. Mis saab kõrgliigadest? Lätis ja Leedus on olemas sportlase maks, mis on tunduvalt väiksem kui tavamaksusüsteem. Seda peaksid poliitikud koos Maksuametiga laua taga lahendama."

Ratas kurdab, et poliitikute puhul on märgata paljuski huvipuudust teemaga tegelemisel, kuigi viimaste nädalate artiklid on asja vaikselt paremuse suunas vedanud: "Suhtumine on viimase pooleteise-kahe nädala jooksul muutunud ja on muutunud tõsisemaks. On saadud aru, et see on mitte selline Maksu- ja Tolliameti jauramine ja klubide poolelt selliste mõttetute palvete välja viskamine. On saadud aru, et teema on tõsine ja katastroofiline."

Teemat tähtsa prioriteedina käsitlev Riigikogu aseesimees Jüri Ratas toonitab mitmel puhul, et Maksu- ja Tolliameti suunas tal otsesed etteheited puuduvad. On nemadki andnud mõista, et vaja oleks poliitilist lahendust: "Kui me neid lahendusi tahame näha, siis need peavad olema erakonnaülesed. Et see ei oleks ühe erakonna soolo, aga poliitikud on olnud antud küsimuses liiga passiivsed. Ma loodan, et kõrgliigad, miks pakuvad emotsiooni ja toovad publiku saali, kui ka noortesport jäävad meile Eestimaale alles."