Kulturism kujunes välja tollasest tõstmisest, kui märgati jõu arenemisega kaasnevat kehailu arenemist, hakati tähelepanu pöörama lihaste välimusele võistlustel ning paralleelselt tõstmisega tehti Rahvusvahelise Tõstespordi ja Kulturistika Liidu ( FIHC ) poolt konkursse ilusaima kehaehitusega atleedi selgitamiseks. Eestis on peetud kulturismi meistrivõistlusi alates aastast 1966.

Eugen Sandow- "Tänapäeavase kulturismi isa"

Atleetvõimlemise ehk kulturismi pioneeriks peetakse Eugen Sandowi. Ta sündis 1867. aasta 2. aprillil Köningsbergis. Poisikesena oli Eugen üsna kõhn ja haiglane. Siis hakkas ta harjutama raskustega ja varsti koostas ta endale kindla harjutuskava. Seejärel suundus ta jõustikuprofessor Louis Attila stuudiosse Brüsselis. Süstemaatiline töö enese kallal andis Sandowile mitte ainult suure jõu vaid ka harmoonilise kehaehituse. 174 cm kasvu juures kaalus ta 90 kg. Ta kaelaümbermõõt oli 44, rind 122, talje 80, puusad 107, reis 60, säär 44, õlavars 44 cm. Just Eugeni sügav motiveeritus ning tõestus, et keha on võimalik muuta vastavalt oma soovidele, tegi temast modernse kulturismi Isa.

Kulturism vs. klassikaline kulturism

Kaasaegse kulturismi eesmärgiks on tuua inimesteni maksimaalselt suured ja proportsionaalselt arendatud lihased. Võistlustel saab määravaks ka minimaalne rasvaprotsendi olemasolu, mis laseb lihaskiududel välja paista ning lihastel välja joonistuda kui anatoomiaõpikus.

Klassikaline kulturism on aga kulturismist alles 2005. aastal eraldunud ala, mille ideaaliks on Antiik-Kreeka skulptuurid – ja mis ei eelda võistlejatelt suurt lihasmassi, vaid ideaalseid kehaproportsioone.

Meeste klassikalises kulturismis on viis pikkuskategooriat (-168cm, -171cm, -175cm, -180cm, +180cm). Sportlase võistluskaalu maksimumpiir arvutatakse välja võistleja pikkusest, pikkus(cm) – 100 + 2kg, (näiteks 170cm pikkune mees võib kaaluda võistlustel maksimaalselt 72kg) ja see seabki piiri kulturismi ja klassikalise kulturismi vahele tehes võimatuks sportlasele erineda kaasvõistlejatest märgatavalt suurema lihasmassi poolest, olles samas peajagu lühem või pikem. Loevad kehaproportsioonid mis, tõsi küll, enamjaolt määrab ära geneetika, loevad esteetika, loeb reljeefsus.

Kulturism ja naised

Tänaseks on kulturismist eraldunud mitmeid teisigi spordialasid, näiteks fitness, sellest omakorda bodyfitness. Naistel on siiani säilinud kulturismi kategooria ja ka naiste klassikaline kulturism, kus üheselt meeste klassikalisele kulturismile, on maksimaalne võistluskaal sõltuv sportlase pikkusest.

Athletic Fitness, mis on ka novembris toimuvate klassikalise kulturismi MMi võistluskavas, kui Athletic Fitnessi rahvusvaheline võistlus, on kõige lähemal tavaarusaamadele spordist, koondades nii jõu-, vastupidavus- kui ka iluvooru. Jõuvoorus tuleb sportlasel sooritada korrektse tehnikaga võimalik suurim korduste arv lõuatõmbeid ja triitsepsisurumisi pukil. Vastupidavusalas peab sportlane ergomeetril 1 minuti jooksul läbima pikima vahemaa ja iluvoor on klassikalisele kulturismile või fitnessile samane kehavoor, kus sportlane toob esile enda lihased parimal viisil ja seda kõigi nelja külje pealt.

Kulturism kui kunst

Kulturism ja kõiki selle alamliike võib käsitleda kui spordi või kunstina. Võistluslaval näeb publik lõpptulemust, mis on kaetud kuldse grimmiga, mis toob lihased veelgi paremini esile. Sportlaste, eriti naissportlaste, välimus on viimseni viimistletud, naiste võistlusriietelt sätendab vastu tuhandeid Swarovski kristalle.

Võistlustele eelneb elukestev ettevalmistus, kus aastate jooksul treenitakse jõusaalis enda keha maksimaalse lihaskasvu saamiseks maksimaalsete rasustega, vaheldumisi puhtale tehnikale suunatud treeningutega. Võistlusvormi jõudmiseni läheb andekamatel aega 2-3 aastat, kus iganädalaselt treenitakse jõusaalis 4-5 korda. Võistluskarjääri pikkus oleneb sportlasest endast, kuid märkimisväärne on Ott Kiivika treening ja võistlusstaaž, mis on tänaseks tervenisti 18 aastat.

Kulturismi- ja fitnessivõistlustel näeb publik lõpptulemust - naeratavaid, viimseni trimmitud ja viimistletud sportlasi, tihti seejuures oskamata hinnata selle taga peituvat ränka tööd, mis eelneb sellele, et saavutada nõnda märkimisväärne lihasmass, säilitades kehas minimaalne rasvaprotsent. Kui aga publik oskab seda näha, oskab ta ka hinnata kulturismi kui sporti ja kulturismi kui kunsti.

---

ERR-i spordiportaal toob kuni novembriste klassikalise kulturismi maailmameistrivõistlusteni iganädalaselt teieni uudiseid Eesti kulturismi- ja fitnessikoondise tegemistest ning treeningutest. Samuti jagab Eesti koondis treeningu- ning toitumisalaseid nõuandeid ning nippe. Head lugemist!