MK-finaali pääsesid edetabeli alusel 16 parimat mees- ja naisammulaskjat. Häädemeestele saabusid sportlased Prantsusmaalt, Horvaatiast, Austriast, Tšehhist ja Šveitsist. Eestit esindas kaks naist ja seitse meest, kellest seekord keegi poolfinaali ei pääsenud.

Eesti parim meesambur Teet Tagapere on üheteistkümnekordne Eesti meister ja seitsmekordne maailmameister, kaks korda on ta tiitli võitnud individuaalselt ja viis korda koos tiimiga.

"Enam-vähem kakskümmend amburit saame ikkagi Eesti meistrivõistlustele kokku ja tase on võrreldes nüüd maailmaga... WCSA poole peal oleme me kõvad tegijad,
aga siin see IAU pool, kus oleme professionaalidega koos, siis seal oleme me sellised esikümnes," selgitas Tagapere ERR-ile.

Alates 1979. aastast ammusporti harrastanud Merike Kahk ei tea isegi, mitu korda on ta ammulaskmises Eesti ja maailmameistriks tulnud. Ammulaskmise juurde sattus ta üsna juhuslikult. "Käisin terviserajal, nägin värvilist märklehte ja hakkasin huvi tundma, et mis aladega tegeletakse," sõnas ta.

Häädemeestet võib julgelt Eesti ammulaskmise pealinnaks nimetada, sest enamik Eesti ambureid on pärit just sealt. Tuleb välja, et amburil peab lisaks tasakaalukusele ja teravale silmale, olema ka hea füüsiline vorm. "Füüsiliselt me tegelikult käime ühe võistluspäeva jooksul maha 3,6 kilomeetrit ja tõstame raskust maast üles neli ja pool tonni. Et see on ka päris füüsiline ala ja muidugi, kõige olulisem minu jaoks on see psüühiline tasakaal," rääkis Tagapere.

"Juba järgmise aasta suvel, 5.-11. juulini, on plaanis maailmameistrivõistlused. Ammulaskmises on tekkinud kaks eraldi alaliitu, ja plaan on nii IAU kui WCSA MM koos teha ja pärast seda suure tõenäosusega need kaks alaliitu lähevad kokku," selgitas Eesti Amburite Liidu peasekretär Ain Järvesaar