Davidova on viimase kümnendi jooksul kuulunud Tšehhi laskesuusatamise paremikku. 2021. aastal tuli ta Pokljukas maailmameistriks ning on võitnud ka ühe maailmakarikaetapi. Viimastel hooaegadel pole aga tulemused olnud tema jaoks kõige tähtsamad, sest esmalt tuli tegeleda tervisega.

"Ma pidin seda vaimselt läbi töötama ja ausalt öeldes ma ei usu, et ma kunagi täielikult suutsin," rääkis Davidova. "Alati, kui võistlused toimusid ilma minuta, tundsin, kui väga ma sealviibimisest igatsesin," rääkis Davidova.

Kõige raskem oli tema jaoks tänavune Milano-Cortina olümpia. Davidova pääses küll Tšehhi koondisse, kuid seljaprobleemid ei lubanud tal võistelda soovitud mahus. Ta sai kaasa teha segateatevõistluses ja sprindi. Need jäid tema viimasteks startideks enne teist operatsiooni.

"Olümpiamängud olid ilmselt kõige raskemad. Olin olukorras, kus sain osaleda vaid piiratud ulatuses, mis tegi asja eriti frustreerivaks," ütles ta.

Esimese operatsiooni pidi Davidova läbima 2025. aasta märtsis. Taastumine oli tema sõnul oodatust palju raskem. Ligi kolm kuud kasutas ta karke, pikalt istuda oli keeruline ning suure osa päevadest pidi ta veetma lamades.

"Algus oli palju raskem, kui ma ootasin, nii füüsiliselt kui ka vaimselt," meenutas Davidova.

Tippsportlasena on ta harjunud pidevalt edasi liikuma ja oma tulemusi parandama. Vigastusest taastudes tuli aga alustada kõige lihtsamatest asjadest.

"Pärast operatsiooni tundus kõik nagu uuesti nullist õppimine. Isegi nii lihtne asi nagu kõndimine tundus uus," sõnas ta.

Davidova sõnul õpetas pikk taastumine talle eelkõige kannatlikkust. "See on õpetanud mulle ka alandlikkust tervise suhtes. Me peame sageli tervist ja valuvaba olemist enesestmõistetavaks. See on midagi, mida peaksime väärtustama ja mille eest aktiivselt hoolitsema."

Samal ajal püüdis Davidova end mõneks ajaks ka laskesuusatamisest distantseerida. Võistluste jälgimine ei olnud tema jaoks lihtne, sest pidevalt tuli meelde, et ta ise ei saanud rajal olla.

Raskel ajal olid Davidovale suureks toeks perekond ja sõbrad. Ta tegeles mõnda aega ka hobustega, mis aitas spordist mõtteid eemale saada ja tavapärasema elu juurde jääda.

"Tahaksin olla enda vastu lahkem ja vähem range. Kannatlikkus on midagi, millega olen alati hädas olnud. Kipun kõike kohe tahtma, seega loodan, et see kogemus on mulle õpetanud, et mõned asjad lihtsalt vajavad aega," rääkis Davidova.

Praeguseks on Davidova treeningutele tasapisi naasnud. Ta on taas rullsuuskadel ja rattal ning saab järjest rohkem keskenduda spordile, kuid oma tagasitulekule kindlat tähtaega ta seada ei taha.

"Kui ma esimest korda rullsuuskade ja ratta selga sain, olin väga ettevaatlik, sest ma ei teadnud, mida oodata. Iga treeninguga asjad paranesid. Füüsiliselt pole ma veel tagasi seal, kus olin, aga vaimselt tunnen end juba palju rohkem iseendana," ütles ta.

Ka edu tähendus on Davidova jaoks muutunud. Kui varem tähendas hea hooaeg poodiumikohti ja võite, siis nüüd oleks tema jaoks suur saavutus lihtsalt terve hooaja läbimine.

"Rohkem kui midagi muud tahan, et laskesuusatamine ja liikumine pakuksid mulle taas rõõmu," sõnas Davidova.