Saates vastas Tiidt muuhulgas küsimustele, miks sportlased räägivad kehakaalust ja keha koostisest; miks tuleb neil kahel asjal üldse vahet teha; kust see teema üldse tuleb ja miks on see oluline; kui palju räägitakse spordis kehakaalust ja toitumisest ning kui palju sellest on konstruktiivne; kas see teema puudutab ainult naissportlasi või ka mehi; kellele on keha koostise muutmine lubatud ja mis tingimustel; mis hetkel muutub teadlik toitumine ülemääraseks kontrolliks; millised märgid võivad viidata sellele, et sportlase suhe toiduga ei ole enam terve; kuidas keelekasutus, ühiskonna normid ja sotsiaalmeedia sportlast sel teemal mõjutavad; kuidas võiks spordikultuuris muuta kehakaalust rääkimise viisi tervislikumaks; mida soovitada noorsportlastele; kes tunnevad kehakaalu- või söömispinget; mida peaksid treenerid, lapsevanemad ja ka sportlased ise kehakaalu ja söömiskäitumise kohta paremini mõistma.

"Ühtpidi on see selline juba spordikultuuri sisse kulunud temaatika. Meil on erinevad spordialad, mille puhul peetakse väljanägemist või siis kaalu hästi oluliseks. Meil on näiteks bikiinifitness, kus seda justkui hinnatakse. On esteetilised alad – iluuisutamine, iluvõimlemine –, kus see on ka siis n-ö üks komponent," arutles Tiidt. "See kuidagi käib mingite spordialadega kaasas, aga samas on kuidagi selle kultuuri sees hästi tugevad uskumused ja mingil määral see füsioloogiliselt peab ka paika, et see mõjutab sooritusvõimet. On justkui hästi palju erinevaid komponente, aga kas see alati peab ka paika sellisel moel, nagu arvatakse, on see küsitav koht."

Kui palju sportlaste seas räägitakse kehakaalust ja toitumisest? "Põhimõtteliselt eranditult kõik," muigas Tiidt. "Võib-olla mõni üksik, kes sellele otseselt ei keskendu."

"Aga kui vaatame ka avalikku meediat või loeme mingisuguseid kommentaariume, siis ka ühiskonnal on sellised väga konkreetsed arusaamad või uskumused, kuidas keegi välja peaks nägema – missugune peab olema rannavõrkpalluri keha või missugune peab välja nägema iluvõimleja või iluuisutaja," selgitas ta. "Või siis vastupidi, et kui on mingid jõulisemad spordialad, et siis keegi on liiga kribu või käed on nagu makaronid. Seda kuvandit või selliseid hästi julgeid väljaütlemisi kellegi keha osas on nii spordi sees kui ka tegelikult laiemalt selle vaatajaskonna seas."

Ja palju nendest juttudest on konstruktiivsed? "Ikkagi võrdlemisi vähe," nentis Tiidt.

Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt, Eesti Raadio äpist või Spotifyst!

* * *

"Spordis ainult tüdrukud" on ERR-i sporditoimetuse taskuhäälinguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja Värv, helirežissöör Algis Pauljukaitis.

Kui sul on saatejuhtidele küsimusi või ettepanekuid, milliseid teemasid võiks lahata ja keda külla kutsuda, siis kirjuta meile aadressil sporditydrukud@err.ee.