Alates 2011. aastast on Eestis kasutusel spordiregister, mis toetab nii spordiorganisatsioonide kui ka treenerite tööd ning on aluseks näiteks treenerikutse taotlemisel ja spordialaliitude tegevustoetuste jagamisel, kirjutab Eesti spordiregistri juht Kairis Ulp kultuuriministeeriumi ajaveebis Kuva.

Infosüsteem võimaldab pidada arvestust spordiorganisatsioonide, -koolide, treenerite, -objektide, Eesti meistrivõistlustel ja rahvusvaheliste tiitlivõistlustel saavutatud tulemuste, sportlasestipendiumide, sportlasega sõlmitud lepingute ja sportlasetoetuste üle ning on asendamatu tööriist Eesti spordipoliitika kujundamisel. Euroopa Liidu kontekstis on meie spordiregister unikaalne – tegemist on ühe Euroopa süsteemsema riikliku spordiinfosüsteemiga.

Sellest lähtuvalt kogunesid 19.–21. mail Tallinnas Kultuuriministeeriumi ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse kutsel 20 Euroopa riigi spordi- ja andmevaldkonna eksperdid, et arutada riiklike spordiinfosüsteemide arendamist ja andmepõhise spordipoliitika kujundamist. Euroopa Komisjoni kaasrahastusel toimunud seminaril jagati teadmisi ja vahetati kogemusi sellest, kuidas spordiga seotud andmeid kogutakse, hallatakse ja poliitikakujundamises kasutatakse.

Sündmuse avas intervjuu Eesti Olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidiga, kes jagas osalejatega Eesti digiühiskonna arengulugu. Kaljulaid märkis, et andmepõhisus on poliitikakujundamises, sh spordivaldkonnas, oluline, sest muudab selle mõõdetavamaks, usaldusväärsemaks ja jätkusuutlikumaks. Eesti delegatsiooni esindajatega andsime ühtlasi põhjaliku ülevaate spordiregistrist. Koos Margus Klaani ja Raido Mittiga Kultuuriministeeriumist ning Liisa Roosiga Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusest selgitasime registri ülesehitust, andmestikku ja kasutusvõimalusi. On rõõm tõdeda, et Eesti kogemused ja lahendused pakkusid teistele riikidele rohkelt huvi ja inspiratsiooni.

Euroopa Komisjoni esindaja Stefano Pintus tutvustas Euroopa Liidu hiljutisi ja kavandatavaid samme spordistatistika ühtlustamiseks ning rõhutas spordisektori majanduslikku ja sotsiaalset kaalu. Valmimas on neli aruannet, mis käsitlevad metoodikate ühtlustamist, spordis osalemise mõõtmist ning spordi sotsiaalset ja majanduslikku väärtust. Pintuse sõnul töötab spordisektoris isegi üle 9 miljoni inimese ning selle otsene ja kaudne majanduslik panus ulatub üle 500 miljardi euro aastas. See kinnitab spordi olulist mõju mitte ainult tervise, vaid ka majanduse ja tööhõive seisukohalt.

Lisaks Eestile tutvustasid oma infosüsteeme ja arendustegevusi Portugal, Horvaatia, Sloveenia, Soome, Belgia (Flandria), Ungari, Läti, Leedu, Austria, Bulgaaria, Holland, Hispaania ja Saksamaa.

Esitluste põhjal joonistus välja mitmeid ühiseid jooni ja arengusuundi. Ligi pooled osalenud riikidest on juba loonud või loomas digitaalseid spordiandmebaase ning liiguvad reaktiivsest andmekogumisest üha enam proaktiivsete analüüside suunas. Samas tõdeti, et andmete kogumist ja töötlemist ning infosüsteemide arendamist takistavad mitmel pool õiguslikud piirangud, selge kontseptsiooni puudumine ja piiratud ressursid.

Seminaril tõstatusid olulised ühishuvid ja väljakutsed: isikupõhiste andmete kogumine ja töötlemine spordi- ja liikumisharjumuste analüüsimiseks, andmete kvaliteedi tagamine ning õiguslike aluste täpsustamine. Need teemad tekitasid elavat arutelu ja huvi edasiseks koostööks. Usaldusväärsed andmed võimaldavad täpsemat sekkumist, sihitud toetuste jagamist ning valdkondlike arengute kaardistamist. 

Tallinnas toimunud seminar kinnitas, et Euroopa Liidu spordivaldkond liigub kindlalt digitaalse andmejuhtimise suunas. Rahvusvaheline koostöö tugevdab valdkonna jätkusuutlikku arengut, võimekust ja ühiskondlikku mõju kogu Euroopas.