Sukles: väärtuspõhine turundus spordis ei toimi
Spordiennustusportaal Paf on käivitanud reklaamkampaania, milles kutsutakse sportlasi üles 25 000 euro suurusele sponsorlepingule kandideerima. Kampaania on tõstatanud aga küsimuse, kas spordi rahastamises saab rääkida eetilisest ja ebaeetilisest rahast.
Paf on kutsunud kandideerima kõiki spordialade proffe ning amatööre, kes peavad filmima ühe minuti pikkuse video, milles tutvustavad ennast. Kõikide videote vahel valitakse 20 finalist, kes pääsevad rahvahääletusele, et võita 25 000 euro suurune sponsorlusleping.
Näitleja Henrik Kalmet tegi aga esmaspäeva õhtul ühismeedias postituse, milles kritiseeris Pafi kampaaniat teravalt. "Sel moel naudib Paf positiivset ja tasuta meediakajastust telesaadetes ning trükimeedias, jättes endast mulje kui suure südamega spordi toetajast, kuid tegelikult kasutades küüniliselt ära meie spordisüsteemi alarahastatust," kirjutas Kalmet.
"Olles tutvunud nii mõnegi sportlase sponsorlepinguga, pean kahjuks tõdema, et lihtsalt spordi ja sportlase toetamisest on tihti asi väga kaugel ehk sportlasele pandud turundusülesanded ületavad adekvaatselt turu järgi hinnastades toetussummat. Mitte ei toetata, vaid ostetakse väga odavalt reklaami," lisas ta.
Eesti Olümpiakomitee endine peasekretär Siim Sukles näitleja kriitikaga ei nõustunud ja ütles Vikerraadio saates "Vikerhommik", et peab Pafi kampaaniat pigem nutikaks.
"Lihtsalt pannes selle turundusse, jääks ju spordis see raha saamata. Praegusel hetkel on lõpptulemus, et üks sportlane saab 25 000 eurose stipendiumi, mis on ka EOK mõistes päris suur raha. Tippsportlase eelarve on heal juhul kuskil 150 000 eurot ja noorel sportlasel on 25 000 ühe aasta ettevalmistusraha. Pigem on see nutikas," sõnas ta.
Aga kas spordi rahastamises jookseb piir eetilise ja ebaeetilise raha vahel? "Ma olen alati mõelnud, et ebaeetiline on selgelt relvaraha. Aga istun siin ja mõtlen, et kui Eestis väga edukas militaarfirma Milrem leiab, et peaks toetama sporti. Ma ei ole kindel, et öeldakse ei," vastas Sukles.
"Sport pakub emotsiooni, kui sa ei saa ise väljakul olla. Tahaksid ikka, et üks pool võidaks. Ja see kõlab imelikult, aga see on meelelahutus. Kui meie paneme sinna ühe euro ja sinine või punane võidab, siis see ongi meelelahutus. Omavahel on hästi huvitav," selgitas ta.
"Teema on see, kui peame maja maha müüma ja lapsed peavad välja kolima, see on sõltuvus. Ja sellega tegelikult tegeldakse," lisas Sukles.
"Me teame, et kõik need ennustusfirmad ja kasiinofirmad, neil on kohustus maksta oma tulust teatud protsent sõltlaste abistamiseks. Tegelikult on ka regulatsioonid, et sõltlased ei saagi ennustada. Spordis juhtub kümneid tuhandeid võistluseid iga päev ja sellepärast on käive nii suur. Selles majanduses on miljardeid eurosid ja sa ei ennusta mitte ainult Eesti võistlustele, vaid ida ennustab läände, lääs ennustab lõunasse. See on globaalne," rääkis Sukles.
Endise EOK peasekretäri sõnul toetatakse Eestis ja Balti regioonis sporti suurest südamest, sest siinne turg pole piisavalt suur, et toetus investeeringuna mingisugust tulu toodaks. "Eesti sporti toetatakse ikka suure südamega. Kõlab banaalselt, aga ei ole tohutut turundusväärtust. Paneme kümned tuhanded ühe sportlase peale, see tuleb tagasi," ütles Sukles. "Ei tule. Eestis ei tule. Swedbank paneb üldiselt Baltikumi turu peal, ka sealt ei tule tagasi."
Toimetaja: Kristjan Kallaste
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Sten Teppan