Igal aastal koguneb Euroopa ratsaliidu kongress eri riigis, tänavu just Eestis. Kuigi ratsaspordis me maailma tippudega sageli ei konkureeri, pole see alaliidu Euroopa presidendi sõnul spordiala arenguks peamine kriteerium.

"Ka väiksel riigil võivad olla head investeeringud tugevatesse hobustesse, kuid meie ala on enamat, kui vaid kõrgeimal tasemel võistlemine. Arve vaadates on selge, et võib-olla 85 protsenti ratsutajatest ei võistle kõrgeimal, vaid riiklikul tasemel," ütles EEF-i president Theo Ploegmakers ERR-ile.

"Lisaks on Euroopas nüüd EEF-i sari, mis on spetsiaalselt välja töötatud selleks, et iga Euroopa riik saaks teistega võistelda, kasvõi sakslased eestlastega. Probleemi pole, sest tegemist on madalamate, kolme ja nelja tärni võistlustega."

Tänavuste olümpiamängude eel tõusis hobuste heaolu teema meedias päevakorda. Ploegmakersi sõnul on publik muutumas kriitilisemaks.

"Meie töö EEF-is ongi publikule kindlust anda, et kohtleme oma hobuseid hästi. Kas see tähendab, et kunagi ühtki õnnetust ei juhtu? Seda ei saa ma lubada, küll aga harime oma valdkonna inimesi, peame arutelusid jätkusuutlikkuse teemadel, et ratsaspordirahvale oleks selge: oma sotsiaalne litsents tuleb välja teenida."

Ta usub, et ühiste jõupingutuste varal on ratsaspordi tulevik helge, kui käiakse ajaga kaasas ja üksteisest lugu peetakse. "Küsimus pole ka ainult hobustes, samuti tuleb lugu pidada inimestest ala sees ja ka meid ümbritsevast keskkonnast," jätkas Ploegmakers. "Tuleb veenduda, et me ei tee kellelegi ega millelegi kahju."