37-aastane Djokovic näitas pühapäevases olümpiafinaalis suurepärast mängu ning alistas endast 16 aastat noorema Carlos Alcarazi 7:6 (3), 7:6 (2). Sealjuures käis serblane kaks kuud tagasi põlveoperatsioonil ning kaotas hispaanlasele kolm nädalat varem Wimbledoni slämmiturniiri finaalis veenvalt.

Sellega lisas 24-kordne slämmivõitja Djokovic oma auhinnakappi ainsa suure tiitli, mis tal veel puudu oli. 2008. aastal sai ta Pekingis oma olümpiadebüüdil pronksmedali, kui kaotas poolfinaalis Rafael Nadalile. Neli aastat hiljem Londonis jäi Djokovic poolfinaalis alla Andy Murrayle ning pronksimängus Juan Martin del Potrole, Rios kaotas ta hiljem hõbeda võitnud argentiinlasele juba avaringis. Tokyo olümpial pidi serblane poolfinaalis tunnistama hilisema olümpiavõitja Alexander Zverevi paremust ja kaotas siis pronksimatši Pablo Carreno Bustale.

"Võitsin oma esimestel olümpiamängudel pronksi ja kuigi jõudsin siis neljast OM-ist kolmel poolfinaali, ei suutnud sellest takistusest üle minna. Nüüd, 37-aastasena, mängides 21-aastase vastu, kes on praegu ilmselt maailma parim tennisist... kui võtan kõike seda arvesse, on see ilmselt minu karjääri suurim sportlik edulugu," rääkis õnnelik Djokovic võidu järel ajakirjanikele.

37-aastasena sai Djokovicist vanim meeste üksikmängu olümpiavõitja pärast seda, kui tennis naasis 1988. aastal olümpiamängude kavva. "Kuni tänaseni arvasin, et 2012. aastal Londoni olümpia avatseremoonial Serbia lipu kandmine on parim emotsioon, mida sportlane saab tunda. See siin on võimsam kui eales suutsin arvata ja loota. Teadsin turniiri algusest peale, et see on minu võimalus - kui see peaks juhtuma, siis see peab juhtuma nüüd," rääkis Djokovic.

Hiilgavas finaalis päästis Djokovic kaheksa murdepalli ja pidi kulla võitmiseks näitama oma parimate päevade tasemel tennist. "Mängisime kahes setis kokku ligi kolm tundi. See oli suurepärane võitlus, hiilgav lahing. Ma ei usu, et ma olen oma karjääri jooksul mänginud kahes setis nii kõrgetasemelist tennist," tõdes serblane.