Tartu Ülikooli Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi ehk endise Kehakultuuriteaduskonna vilistlasi võis laupäeval õppe- ja spordihoonetes palju ringi kõndimas näha.

Kui Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on tegutsenud 115 aastat, siis kehakultuurialast haridust on instituut andnud 95 aastat. Idee sellisest akadeemilisest õppeastusest pärineb aga enam-vähem täpselt sajandi tagant.

"Esimese instituudi juhatajana asus ametisse Bernhard Jürgens. Ja selle läbi siis hakati edendama vastavalt spordi ja kehakultuuri ja liikumisharrastuse haridust, kui tänapäeva sõnasid kasutada. Nüüd, kui siit edasi liikuda, siis järgmine episood – ma rõhutaks Herbert Niileri rolli, kes siis tõi ülikooli juurde otsese sellise spordipisiku. Mis jätkus siis peale Teist maailmasõda Fred Kudu initsiatiivil teaduskonna, instituudi, osakonna – erinevate nimedega öeldud – taastamist ja ellukutsumist. Ja seda sädet siia viies, mis siis kestab kuni tänapäevani," alustas instituudi professor ja endine juhataja Priit Kaasik.

"On olnud aegu, kus on olnud eesmärgiks ilma erialaselt spetsialiseerumata õpetajate ettevalmistus, mis sai alguse siis dekaan Arnold Vaiksaare ajal. Ja pärast seda, kui siis Atko-Meeme Viru teaduskonda juhtima asus, pöördus tähelepanu suuremal määral treenerite ettevalmistamisele. Ja ülekohtune oleks siin peatuda ainult treenerite ettevalmistusel, vaid Atko-Meeme Viru pärand on tegelikult teaduskonna hoidmine teadusõppe mõttes ja teadustegevuse mõttes spordiuuringute näol siis selles kõrghariduse ja teadusruumis, mis üldse olla võib," lisas Kaasik.

Mõne aasta eest uue hoone saanud instituut suudab praegu koostöös akadeemilise spordiklubiga pakkuda kaasaegset õppekeskkonda ja väga head praktikavõimalust.

Instituudi juhataja toob välja, et praegu tuleb ülikoolis õppekava arendamisel tõsiselt arvestada üldhariduskoolides rakenduva liikumisõpetuse kontseptsiooniga. Samuti olla magistrantide puhul paindlik, sest hariduse omandamise kõrvalt käiakse tööl.

"Praegu on küll hea meel tõdeda, et meil tegelikult nii magistri- kui ka bakalaureuse õppekavadel nii spordis kui füsioteraapias on vastuvõtukonkursid väga head. Tõsi, füsioteraapias on need natuke kõrgemad. Üle 400 tudengi soovib meil iga-aastaselt füsioteraapiasse astuda. Me võtame bakalaureuseõppes vastu 45 inimest ehk see konkurss on ülikoolis alati üks kõrgemaid," selgitas Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Jarek Mäestu.

Pärast treenerkonda puudutavaid arutelusid jätkus vilistlastele mõeldud programm õhtuse peoga.