Eelmisel nädalal teatas Euroopa jalgpalliliit (UEFA), et Venemaa noortevõistkonnad lubatakse rahvusvahelistele turniiridele tagasi. See pälvis Ukrainas toimuva sõjategevuse valguses palju negatiivset tagasisidet mitmetelt UEFA liikmetelt, kes teatasid seepeale keeldumisest Venemaaga mängida.

Briti meediakanal Sky News väitis eelmisel nädalal, et Nilsson kuulus nende sekka, kes hääletasid Venemaa tagasilubamise poolt, mis tekitas suurt hukkamõistu spordijuhi enda kodumaal. Nilsson väitis alguses, et tegemist on arusaamatusega ja ta endiselt seisab selles küsimuses Rootsi spordi seisukohtade eest.

"Otsus kõrvale astuda on väga raske, kuna tahan endiselt oma kohustustele pühenduda ja rõõmuga tööd teha," kommenteeris Nilsson. "Aga kuna kahe rolli ühendamine on osutunud raskeks ning see võib mõjutada minu ja Rootsi spordi usaldusväärsust, siis otsustasin seda teha."

"See tähelepanu on toonud kaasa palju vihkamist ja isiklikke rünnakuid," jätkas ta. "Tunnen Rootsi spordi suurt toetust, aga spordiliikumise adekvaatseks juhtimiseks on hädavajalikud kirg ja rõõm. Vihkamine on rõõmu lämmatanud."

66-aastane kunagine jalgpallikohtunik on varasemalt olnud ka Rootsi jalgpalliliidu juht. Rootsi spordi katuseorganisatsiooni RF-i juhina alustas ta tööd tänavu. Nüüd asub tema positsiooni täitma Anna Iwarsson.

Rootsi korraldab ka 2024. aastal U-17 neidude EM-finaalturniiri ja kui Venemaa peaks sinna kvalifitseeruma, siis on riik juba teatanud, et seda võistkonda sinna ei lubata.

Lisaks Rootsile on pärast UEFA otsust teatanud Venemaaga mängimisest keeldumisest ka näiteks Inglismaa, Taani, Soome, Iirimaa, Läti, Leedu, Norra, Poola alaliidud ja kolmapäeval ka Eesti.