Lisell ja Robin Jäätma võistkondlik kuldmedal Euroopa mängudelt on Eestile esimene täiskasvanute tiitlivõistluste kuld vibuspordis. Oma tulemusega on õde ja vend väga rahul ja kuldmedali saamist peavad nad üheks oma kõige suuremaks saavutuseks.

"See tähendab seda, et me suudame võita ka kõige kõvemaid maid, kus panustatakse palju rohkem rahaliselt ja kus on palju rohkem võistlejaid," sõnas ERR-ile Robin Jäätma. "See, et meie väiksest riigist tuleme ja suudame konkureerida nendega, tähendab, et kõik on võimalik."

Individuaalselt noortel vibulaskjatel nii hästi ei läinud. 23-aastane Lisell saavutas viienda koha ja 22-aastane Robin sai seitsmenda koha.

"Ma olen pettunud, ma ei läinud sinna viiendat kohta saama," tõdes Lisell Jäätma. "Ma tahtsin ikkagi võita, aga seekord läks teistmoodi. Eks ma üritan järgmine kord veel paremini, laskmine läheb järjest paremaks ja ma arvan, et eks see kuld tuleb ka."

Olümpiakavas on olnud vibulaskmine pikalt, seda aga sportvibu näol. Plokkvibu veel olümpiaala ei ole, kuid rahvusvaheline olümpiakomitee langetab otsust, kas lisada plokkvibu laskmine 2028. aasta mängude kavasse. Plokkvibu on võrreldes sportvibuga tehnilisem ja täpsem.

"Plokkvibu laskmine on kõige tehnilisem vibu, kõige täpsem vibu. Sellega lastakse siis 50 meetri pealt. Ta süsteem on natukene erinev kui sportvibul, ta näeb teistmoodi välja, aga üldjuhul ikkagi ta on vibu," sõnas Lisell Jäätma.

Liselli ja Robini treeneriks on nende ema Maarika Jäätma. Lisaks neile tegeleb vibuspordiga ka nende õde. Eripärasid selles, et treenitakse kogu perega, ei ole.

"Mulle meeldib see, et see on individuaalne sport; see, et sa oled iseenda eest seal väljas. Kui sa lased halvasti, siis sa oled ainuke, keda sa saad süüdistada ja kui sa lased hästi, siis sa saad iseenda üle uhke olla," selgitas Robin Jäätma.

Augusti alguses algavatele maailmameistrivõistlustele lähevad õde ja vend vastu enesekindlalt ja lootusrikkalt.