Poola ajakirjanik Euroopa mängudest: kõik on seotud poliitikaga
Sel nädalal algavate Euroopa mängude senine ajalugu on viidanud üsnagi selgele poliitilisele taustale. 2015. aastal toimusid võistlused Aserbaidžaanis Bakuus ja 2019. aastal Valgevenes Minskis. Poola on korraldajana senisest kolmest valikust kõige liberaalsem riik.
Nüüd pole Venemaa ja Valgevene sportlastel lubatud Euroopa mängudest osa võtta, see tähendab, et delegatsioone peaks kohale saabuma 48.
Arkadiusz Dudziak on Krakowis elav poolakast spordiajakirjanik, kes kajastab põhiliselt võrkpalli ja talisporti. Krakowi linna asukana ütleb Dudziak, et tema kodulinnas kohtab Euroopa mängude teemalisi reklaame igal tänaval. Linn ja inimesed ootavad üritust väga.
Lähipiirkondade elanike teadlikkus Euroopa mängude toimumisest on kahtlemata kõrge. Aga Varssavis, Gdanskis või Poznanis üritusele nii palju reklaami ei tehta.
Miks Poola riik Euroopa mängude korraldusõigust üldse soovis? "Kõik on seotud poliitikaga. Pärast seda kui Õiguse ja Õigluse partei 2014. aasta valimised võitis, panustasid nad sporti palju. Nad investeerisid mitmete võistluste korraldamiseks avalikku raha, aga ka riigiettevõtete vahendeid," vastas Dudziak intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".
"Näiteks meeste võrkpalli MM, mis pidanuks toimuma Venemaal, aga pärast täiemahulise sõja algust venelastelt ära võeti. Poola valitsus rahastas seda võistlust koos Sloveeniaga, et saada endale korraldusõigus. Tegemist oli päris suure summa rahaga."
"Arvan, et Euroopa mängud on samuti osa laiemast projektist: tuua spordivõistlused Poola," jätkas ajakirjanik. "Meie juures toimusid jaanuaris ka meeste käsipalli maailmameistrivõistlused."
"Poola valitsus soovib näidata oma vägevust ja võimet saada rahvusvaheliste võistluste korraldusõigusi. Tõestada, et ollakse hea võimupartei."
Samas on toonud Euroopa mängude korraldamine ka kriitikat. "Eriti eelmisel aastal. Meil oli siis pea 20% inflatsioon, suur põgenikekriis. Seega tajusid paljud inimesed Euroopa mängude peale miljonite eurode, miljonite zlotti kulutamist mittevajalikuna," sõnas Dudziak.
"Euroopa mängud ei ole suurte traditsioonidega üritus. Osade poliitikute jaoks on selle korraldamine mittevajalik. Kulutused on päris suured, üle miljardi zloti. Eurodes on see umbes 250-300 miljonit – suur kulu, investeerigud sporditaristusse."
Mängude lähenemisel aga kriitika taandub. "Euroopa mängude ajal ilmselt nii palju kriitikat ei tehta. See juhtub võib-olla pärast, kui midagi valesti läheb. Saab näha," lausus ta.
Huvitavaid momente on Poolas toimuvate Euroopa mängudega seoses võimalik välja tuua palju. Näiteks toimuvad kujundujumise võistlused maailma mõistes kurikuulsa paiga, Auschwitzi veekeskuses.
Arkadiusz Dudziak tõdeb, et poolakate jaoks on võistluste süda suvised suusahüpped. Seda isegi olukorras, kus Poola suusahüppekoondise jaoks ei pruugi see mõõduvõtt nii tähtis prioriteet olla.
Dudziak soovitab Euroopa mänge külastavatel eestlastel võimalusel minna just Zakopanesse, et näha, kuidas Poola rahvas ühele oma rahvuslikule religioonile ehk suusahüpetele kaasa elab.
Suusahüppestaaridel nagu Dawid Kubacki, Kamil Stoch või Piotr Zyla on Poolas Robert Lewandowski ja Iga Swiatekiga võrreldavalt suur kuulsus.
Vestlusest Poola ajakirjanikuga tuleb välja, et kuulsa ajalooga spordiriik pole võib-olla matnud maha mõtet kunagi olümpiamänge korraldada. Selles suhtes sobituvad Euroopa mängud ambitsiooniga ju hästi.
"Ma võin teid sellega üllatada, aga Krakow soovis korraldada 2022. aasta taliolümpiamänge. Olime suurfavoriit. Vastaseid oli vaid kaks: Peking, mis 14 aastat varem korraldas suveolümpiat, ja Kasahstani linn Almatõ. Olin kindel, et kui läheme lõpuni, siis võidame. See olnuks Poola jaoks suur samm edasi. Krakowi ja regiooni jaoks," meenutas Dudziak.
"Aga 2014. aastal korraldati rahvahääletus. Ja kodanike suur enamus, pea 70% ütles olümpiamängude korraldamisele "ei". Seega tuli pakkumine tagasi võtta. Aga nüüd ütles Poola spordiminister, et komplekse selles osas olla ei tohiks. Ja on realistlik korraldada 2036. aasta suveolümpiat. Mõistame, et tegemist on kampaaniaga. Ma poleks neis sõnades nii kindel."
"Aga, ma arvan, et mõte on õhus ja võib-olla me tulevikus olümpiat korraldame," jätkas ta. "Ehkki arvan, et oleme selleks liiga väike riik. Samas viitas meie spordiminister, et 1992. aastal said Barcelona ja kitsikuses Hispaania riik sellega hakkama."
"Ma arvan, et lähitulevikus me olümpiat ei organiseeri. Aga Õiguse ja Õigluse parteile meeldib üritusi rahastada. Kui nad valimistel võidavad, võib selleks väike võimalus olla. Miski pole otsustatud. Tahaksin eksida, kuid ma ei usu, et minu elu ajal me olümpiat korraldame. See oleks liiga suur kulutus. Vahest ehk ainult taliolümpiat."
Toimetaja: Siim Boikov