Pühapäeval toimunud Szegedi MK-etapi 5000 meetri finaali võitis ungarlane Balazs Adolf ajaga 23 minutit ja 45 sekundit. Talle ühe minuti ja 55 sekundiga alla jäänud Karlson oli viies, pjedestaalikohast jäi puudu pisut üle minuti.

"Sain just värskelt tehasest paadi kätte, võistluskanuu siis, mis jõudis viis päeva minu käes olla ja siis võistlussituatsioonis konkurendi "abiga" sõitsin oma paadiga suhteliselt suure võistluskiiruse pealt otse paadisilda sisse ehk siis paadininast väga palju järele ei jäänud," kirjeldas Karlson. "Meie spordiala puhul või vähemalt siis Eestis, kuidas aerutamine finantseeritud on, siis väga hästi ei ole finantseeritud. Ehk siis tegelikult see sellise murenoodi juba tulevasele hooajale jätab. Et kuidas ma selle paadi nüüd korda saan ja kas sellest üldse mingit elujõudu enam välja tuleb. Hetkel saadeti paat tagasi tehasesse ja loodetavasti saab see korda."

View this post on Instagram

A post shared by Joosep Karlson (@j.karlson)

"Aga kui nüüd tulla positiivsema poole peale, siis sõit vaatamata sellele suurele intsidendile lõppes päris hästi, saavutasin viienda koha MK-etapil 5000 m ühekanuul," lisas ta. "Kui nüüd vaadata üldse läbi ajaloo, siis Eesti aerutamise mõistes peaks see olema MK-etappidel üks paremaid kohti. Ainult [Tarmo] Tootsi kolmas koht on veel löömata, aga ühepaadil kindlasti kõige parem koht siiamaani."

Viimast ringi sõitis Karlson katkise paadiga. Missugune väljakutse see oli? "Õnneks oli paadil vigastus ülevalpool veepiiri ehk siis tegelikult väga suurt takistust otseselt mulle ei tekitanud, pigem nõudis olukord sellist kiiret lahendamist, selle õnnetuse käigus kukkusin ma ka paadist välja," rääkis Karlson. "Aga õnneks oli see õnnetus juhtunud täpselt paadisilla juures, ma sain väga kiirelt veest välja. Sain paadi veest tühjaks valada ja praktiliselt sellise 20-30-sekundilise kaotusega olin juba rajal tagasi. Põhimõtteliselt väga suurt kaotust ei tulnudki."

"Aga kui nüüd vaadata, mis selle paadiga juhtus, siis see paat põhimõtteliselt ei ole enam niivõrd jäik. Ta on oma füüsiliste omaduste mõistes päris palju muutunud," jätkas Karlson. "Kui me räägime juba siin tulevastest võistlustest, kus on oluline, et paat oleks äärmiselt jäik, just nimelt suure kiiruse juures, et paat säilitaks seda kiirust, siis võib tekkida küsimusi, kas selle paadi kasutamine edaspidi on kõige parem valik."

Teised distantsid eestlasel Szegedis nii hästi ei õnnestunud. 500 meetris ja olümpiaprogrammi kuuluvas ühekanuu 1000 meetris tuli oma poolfinaalis leppida kohaga seltskonna lõpus. "Võistlussõidud kinnitasidki pigem seda, et talvine ettevalmistus on kulgenud väga hästi, aga just see viimane peenhäälestus või kiiruslike võimete arendamine vajab kindlasti järeleaitamist," nentis Karlson. "Piltlikult öeldes nii-öelda piiraja on organismil peal – kuskil mingi kiiruse suudan saavutada ja seda suudan väga pikalt hoida, näiteks 5000 meetri distantsil. Aga sealt edasi justkui keha ei ole veel väga võimeline töötama. See ei tulnud ka ootamatult selles suhtes, et viimased treeningud Eestis enne MK-le siirdumist tegelikult näitasid päris selgesti selle ära, et vajakajäämisi selles osas on."

Nagu Karlson sõnas, on ta oma võistlushooajale eelnenud perioodiga tegelikult igati rahul. Suur osa ettevalmistusest toimus jällegi koostöös itaallastega, kellega oldi ühises veelaagris rohkem kui kuu aega. Huvitav lisanüanss ettevalmistuses oli mitmete vägagi akrobaatiliste harjutuste kasutamine spordisaalis. Akrobaatika arendas kerelihaseid. Karlson loodab, et uued oskused ja lihasjõud kanduvad tulevikus rohkem edasi ka paadi kiiremasse liikumisse veel.

"Kui ma võrdlen eelmise aastaga, kus juhtus väga palju, kas igasuguste õnnetuste näol või tervisliku seisundi mõistes, siis talvine ettevalmistus sellel hooajal oli hästi palju järjepidevam. Põhimõtteliselt ma saan praegu lugeda napilt ühe käe sõrmede peal kokku, kus mul on mingisugune trenn mingitel põhjustel kas siis täiesti ära jäänud või on tulnud teha mingeid muudatusi," lausus ta. Ja kui nüüd rääkida veel näiteks mahtudest, siis hetkel on mul veel hooaja kulminatsioonini minna veel natukene üle kolme kuu ja praktiliselt hakkavad treeningmahud juba jõudma järele eelmise aasta kogumahule."

Vaadates ette suvele, tasub välja tuua juuni lõpus toimuvad Euroopa mängud, mis leiavad aset Poolas. Kuna aga Krakowis puudub 1000 meetri läbimiseks piisavalt pikk kanal, võisteldakse seal vaid 200 ja 500 meetris. Karlson võtab eesmärgiks 500 meetris kaasalöömise abil oma kiiruslikku võimekust parandada.

Põhieesmärk ehk maailmameistrivõistlused toimuvad augusti lõpus Saksamaal Duisburgis. 1000 meetris pääseb Pariisi olümpial võistlema kokku 14 meest, aga MM-il tagavad olümpiapileti neist vähem kui pooled.

"Esimene eesmärk on ikkagi maailmameistrivõistlused. See eesmärk on kindlasti hirmutav, seal tuleb isegi sõita maailmas esimese kuue sekka ühekanuul. Need ülejäänud kaheksa kohta jagatakse välja järgmiste võistlustega ehk kontinentaalvõistlustel," selgitas Karlson. "Endalt ma saan pinged maha võtta, mina olen endale ühekanuu finaalidesse olümpiapiletid ära ostnud. Nüüd ongi küsimus, kas ma lähen vaatan seda tribüünilt või siis võistlen seal ise. See pinge on nüüd siis maha võetud."