Ühiskonnas palju vastukaja tekitavast probleemide ja lahenduste puntrast ei saa kõrvale jääda ka spordivaldkond. Eeskätt puudutab rohepööre kindlasti sporditaristu arendamist, ehkki keskkonnamõjust on palju juttu veel näiteks mootorispordi kontekstis.

Endine keskkonnaminister ja praegune regionaalminister Madis Kallas tunneb varasema kümnevõistlejana spordivaldkonda hästi, kogemust annab ka varasem Saaremaa vallavanema amet.

"Tegelikult tulid kõik need mured lauale kohe sel hetkel, kui elektriarved läksid üles. Sellest lähtuvalt kulud kasvasid hüppeliselt ja kõik järgnevad investeeringud hakkasid sellest sõltuma," ütles Kallas Juhan Kilumetsale.

Minister ütles, et viimastel aastatel ehitatud jalgpallihallid erinevates Eesti maakondades planeeriti teatud elektrihindadega ning see ei olnud tol hetkel tähtsaim prioriteet. "Järgmised investeeringud on just väga palju sellele rõhunud, et kuidas see oleks väikese keskkonna jalajälje ja kuidas see oleks väikese energiatarbimisega. See pani spordivaldkonnas mitmeid asju ümber vaatama ja kogu projektide kontseptsioone muutma," ütles regionaalminister.

Kallas ütles, et edaspidised arendused nõuavad tõenäoliselt suuremat esialgset investeeringut. "Alguses suurem investeering tähendab seda, et hallid ei oleks täispuhutavad, mis nõuavad koguaeg rõhku, kindlaid plusskraade ja rohkem energiat. Need oleks pigem tugeval konstruktsioonil, mis püsib ka sõltumata sellest, kas seal sees on viis kraadi või kaks kraadi. Oluline on see, et seal on tuule ja vihma eest kaitse," ütles Kallas.

Minister ütles, et Eesti spordiobjekte saab nende Euroopa Liidu nõuetele vastavuse järgi jaotada kolme gruppi. "Ühed on need objektid, mis on ehitatud nõukogude ajal. Neist paljud pole renoveerimist näinud ja sisuliselt puhub tuul läbi mitte akende vahelt, vaid sageli ka seintest. Need on kõige kurvemad näited, mida ongi pea võimatu hoida normaalsete küttekulude juures," selgitas Kallas.

Ta lisas, et taasiseseisvumise järel ehitatud sporditaristu jääb keskele ning uuemate objektide juures on energiasäästlike lahenduste peale enam mõeldud.

"Peamine murekoht on see, et sporti ei anna keegi ju raha juurde, kui sul elektriarved suuremaks lähevad. Seda ei võeta ju kultuurilt või hariduselt ära," ütles Kallas. "See tähendab, et seda võetakse sellelt samalt spordi eelarvest. See ongi see kõige kurvem näide."

"Kui see võetakse spordieelarvest, olgu see kasvõi treenerite palkade arvelt või mõne muu investeeringu arvelt, et suudaks elektriarved ära maksta, siis see paneb mõtlema ja uusi otsuseid tegema hoopis teistest asjadest lähtuvalt," sõnas Kallas, lisades, et järgmise kümnendi jooksul näeb tõenäoliselt sporditaristus enam nutilahendusi.

Tõsi on, et uuematel ja suuremate majanduslike võimalustega spordibaasidel tuleb loogiliselt rohepöörde puhul võtta niiöelda positiivse eestvedaja roll.

Otepää vallas asuv Kääriku spordikeskus on äärmiselt populaarne nii siinsete sportlaste kui välismaalt tulevate külaliste seas. Viimase pisut vähem kui kümnendi jooksul on keskust tugevasti kaasajastatud, kuid töö jätkub ja tänase arendustegevuse puhul peaks roheline mõtlemine juba iseeneslikult kaasas käima.

Kääriku spordikeskuse juht ja Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis ütles Johannes Vedrule, et Käärikul planeeritakse järgmise suure sammuna päikesepargi loomist, samuti vahetatakse valgustid 2,5-kilomeetri pikkusel liikumisrajal LED-tulede vastu.

Karis ütles, et Käärikul ei ole uudsete integreeritud lahenduste kasutamine tingimata lihtne, sest paljud hooned on muinsuskaitse all. "Nüüd oleme kinnitanud oma Kääriku 2030 arengukava, sinna oleme juba planeerinud ka katustele paneelid, kuhu võib," lisas spordikeskuse juht.

"Innovatsioon tihtipeale tekib läbi mingisuguste nõuete, ega siin midagi teha pole. Meie arengukava ja nägemused olid juba tehtud rohepöörde suunas varem, kui need, mis tulid Euroopa Liidult. Oleme tahtnud selle poole koguaeg ise ka liikuda tahtnud," sõnas Karis.

Ta ütles, et aina enam kasutab spordikeskus kokkuhoiuks automatiseerimist, olgu see valgustuse või ventilatsiooni osas. "Aga ei tasu olla naiivne. Rohelise või kestliku poole suunas liikudes rahalist kokkuhoidu alguses kindlasti ei tule. See on pikem protsess," täpsustas Karis.

Ta ütles, et projekteeritud päikesepark peaks spordikeskusele kuue aastaga juba investeeringu tagasi tegema. "Üldiselt on meil suviti tarbimine nii suur, eriti kui meil 350 noort käivad kolm korda päevas duši all. Ainult vee soojakskütmisega läheb nii palju, et sinna kulub väga suur osa meie toodetavast elektrist," ütles Karis.

Ta lisas, et spordibaasides üle maailma on näha huvitavaid lahendusi. "Šveitsis mägedes pumbatakse päikesepaneelidega üles järvedesse vesi. Siis, kui päike ei tooda, vesi voolab jälle alla ja sealt toodetakse jälle elektrit. Lahendusi on, meil kahjuks mägesid ei ole."

Karis ütles, et pigem suunatakse tänapäeval kliente näiteks prügi sorteerima või käterätikuid igapäevase pesemise asemel kuivatama. Ta lisas, et oluline on ka vaadata digilahenduste poole, mis lubaksid andmete kogumist ja töötlemist automatiseerida.

"Spordipühapäeva" saab järele kuulata siit, saates räägiti veel nädalavahetusel toimunud Horvaatia rallist ning Soome korvpallitähe Lauri Markkaneni ja teiste tippsportlaste sõjaväeteenistusest.