Päev varem oli terroritühmitus "Must September" tapnud kaks Iisraeli koondise liiget ja võtnud pantvangi veel üheksa, kes hiljem lennujaama intsidendis hukkusid. Surma said ka viis terroristi ja üks saksa politseinik.

Traagiline ja ootamatu vahejuhtum muutis igaveseks olümpiamängude turvastrateegiat ja sellest käis ETV saates "Ringvaade" kõnelemas endine spordiajakirjanik ja praegune kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

"Iisraeli salaluure Mossad ei hoia kokku sõnu, et kirjeldada seda ebakompetentsust. Aga me peame sakslastest aru saama - tol hetkel ei kujutanud keegi ette, et olümpiamängudel võib midagi sellist juhtuda," sõnas Rebane.

Ta tõi välja, et üks põhjus peitub ka 1936. aasta Berliini olümpiamängudes ehk eelmise suveolümpia juures, mis peeti natsi-Saksamaal. "Turvameetmed kõige sellega võrreldes, mida mina olen hiljem näinud... kahemeetrine traataed, millest käidi piltlikult öeldes grüünes või siis pruudi juures. Roniti üle," lausus Rebane.

"Sakslaste üks motiiv oli see, et võimalikult vähe mundreid, võimalikult vähe marssimist, võimalikult rõõmus meeleolu, et mitte miski ei meenutaks 1936. aasta Hitleri-aegseid olümpiamänge. Vaadati turvatingimustest üle ja tulemuseks oli katastroof."

"Praegugi oli Münchenis näitus väljas, kus oli kirjeldatud neid sündmusi," jätkas ise ajakirjanikuna mitmetel olümpiatel viibinud Rebane. "Nad ei saanudki vastu võtta Mossadi abi - neil oli seadus selline. Kõik oleks võinud leppida teistmoodi, aga lõppes nii."

Rebase sõnul oli lihtne mõista, miks rünnak just sellises kohas tehti. Lisaks olematule turvalisusele sai nõnda ka palju tähelepanu. Hilisematel mängudel asjaolud mõistagi muutusid.

"See muutis turvatingimusi niimoodi, et näiteks ka Moskva olümpiamängudel oli juba 115 000 inimest, kes tegeles turvaga. Moskva pingutas muidugi üle, aga ka kõikidel teistel mängudel, kus mina olen käinud - võrreldes Müncheniga on kõik öö ja päev."

Omast kogemusest lisas Rebane, et mängude lõpupoole läheb turvakontroll siiski sagedamini lõdvemaks. "Eriti alguses, avatseremoonia päevil - siis on kõik väga pinges. Sest kõige efektiivsem on see teha ju kohe alguses, näiteks avatseremoonia ajal," jätkas ta.

"Ja siis, kui midagi ei toimu, hakkab selgelt mingi väsimine. Minu meelest praktiliselt kõikidel olümpiamängudel, kus mina olen käinud - kuskil lõpus on need turvameetmed palju lõdvemad, sest juba hakkavad näod tuttavamaks saama. Turvainimesed näevad, et sinust ei ole midagi karta."

"Ega ei olegi midagi väga suurt juhtunud. Me ei tea, kui palju on asju ära hoitud, aga kindlasti midagi on," lisas Rebane.