"Ega need muljed väga head ole, oleks kindlasti tahtnud paremat," tunnistas Keidy Kaasiku Eesti ajakirjanikele. "Oleks võinud võib-olla alguses natuke kiiremini panna, aga samas oleks siis võib-olla ise ära surnud selle peale."

"Aga positiivne on see, et sain oma sõitu teha, sõitsin seda ringi tehniliselt hästi ja stabiilselt– ei olnud suurt ärakukkumist, vähemalt mulle endale tundus," lisas ta.

Kaksikõest ligi minuti aeglasem olnud Kaidy Kaasiku tõdes, et võistlus oli väga raske. "Terve sõit tuli väga raskelt," nentis ta. "Tundsin kuskil keskel, et oli korraks selline mõõnahetk, aga viimase kolmandiku peal sain kuidagi hea rütmi jälle sisse ja siis tulin sellega lõpuni."

"Kogemusi tuleb siin kuhjaga," sõnas Kaidy Kaasiku. "Siin see kõrgus ja need pikad tõusud – see on kõige raskem rada, kus olen käinud."

Uustalu avaldas, et tema võistlusele jättis jälje ka külmast tingitud probleem. "Nüüd juba on pilt ees, aga kui finišisse jõudsin, siis mul olid silmad jääs," rääkis ta. "Teise ringi lõpus väga enam ei koordineerinud ära. Silmad läksid nii jäässe! Ma ei tea, kas see on sellest tuulest või külmast, aga päris õudne! Prillid olid ees, aga sellegipoolest läksid silmad jäässe."

"Keha isegi toimis üllatavalt hästi, kartsin hullemat. Sellel kõrgusel on mul ikka väga raske võistelda," jätkas ta. "Kuna mul on nii vähe kogemusi sellisel kõrgusel, siis endalegi üllatuseks jõudsin ikkagi lõpuni. See on mulle suureks motivaatoriks. Ma ei tulnud siia katkestama. Vahet ei ole, mis see tulemus tuleb, peaasi, et jõuan lõpuni. See kogemus, mis ma siit saan, on tulevikuks väga tähtis."

Kahe päeva pärast on eestlannadel uus start, kui Zhangjiakous on kavas naiste 4x5 km teatesõit.