Epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Erika Kirpu, Julia Beljajeva ja Irina Embrich võitis Tokyo olümpiamängudel kuldmedali, tuues Eestile kõigi aegade kümnenda kulla suveolümpiamängudelt.

Enne seda võitis Eesti viimati suveolümpial kuldmedali 2008. aastal Pekingis, kus kettaheites triumfeeris Gerd Kanter. Eesti lipu all võistelnud naissportlastele oli see aga esimene kuldmedal suveolümpiamängudelt pärast Erika Salumäe triumfi 1992. aasta Barcelonas.

"Uhke tunne. Mul oli väga pikk karjäär, mis oli tänu võistkonnale edukas. Tänan ja kallistan kõiki, kes olid mulle karjääri jooksul toeks. Soovin teile edukat uut spordiaastat ja näeme Pariisi olümpial," naeris Embrich auhinda vastu võttes.

"See teekond olümpiamedalini on meie jaoks olnud pikk ja raske. Meie kaelas on rippunud nii EM- kui MM-kuld ja just Tokyo olümpiamängudel seisid tähed nii hästi, et meie unistus OM-kuld võita viidi ellu. Tänan kõiki meie toetajaid, suur kummardus kõigile treeneritele ja koduklubidele, kes on meid üles kasvatanud," sõnas Beljajeva.

"Mina soovin omakorda tänada kõiki teid, kes elasid meile kaasa: kes nutsid rõõmust meiega koos, kes hüppas lakke. Teie toetust oli Tokyos tunda. Eesti rahvas oskab kaasa elada. Aitäh teile," lisas Kirpu.

"Tänan veelkord meie treenereid, kes tegelevad meiega iga päev nii heas kui halvas. Tänan kõiki võistkonnakaaslasi. Minu jaoks oli see esimene olümpia ja see, et suutsime sellel päeval ennast maksimaalselt kokku võtta ja endast parima välja panna... neid videoid vaadates tulevad siiani külmavärinad peale. See on olnud imeline aeg. Aitäh teile, Eesti rahvas, see on teie võit!" lõpetas kuldse naiskonna kõne Lehis.

Eesti epeenaiskond on varem viiel korral aasta võistkonna tiitli teeninud: aastatel 1995, 2002, 2013, 2014 ja viimati 2017.

Lisaks epeenaiskonnale olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel Eesti paarisaeruline neljapaat ja rallipaar Ott Tänak – Martin Järveoja.

Aasta võistkond selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel 66 200 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 66 spordiorganisatsiooni ning 43 spordiajakirjanikku.