Epeenaiskonna peatreenerina aitas Kaaberma Eesti Tokyos olümpiavõiduni. See oli Eestile kõigi aegade kümnes kuld suveolümpiamängudelt.

"Tahan tänada kuldset naiskonda: tegite Tokyos imelisi tegusi," rääkis Kaaberma auhinda vastu võttes. "Selle Kristjani au ei kuulu 100 protsenti mulle, see kuulub ka teie kõigi individuaalsetele treeneritele. See on meie ühine saavutus."

Enne seda võitis Eesti viimati suveolümpial kuldmedali 2008. aastal Pekingis, kus kettaheites triumfeeris Gerd Kanter. Eesti lipu all võistelnud naissportlastele oli see aga esimene kuldmedal suveolümpiamängudelt pärast Erika Salumäe triumfi 1992. aasta Barcelonas.

Kaabermale on see teine kuldne Kristjan – 1992. aastal valiti ta aasta meessportlaseks.

Lisaks Kaabermale olid hääletustulemuste põhjal nominendid veel epeevehkleja Katrina Lehise treener Nikolai Novosjolov ning tennisist Anett Kontaveidi juhendaja Dmitri Tursunov.

Aasta meessportlane selgus rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel 66 200 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 66 spordiorganisatsiooni ning 43 spordiajakirjanikku.