"Alexela ORC avamerepurjetamise MM-i ei saa pidada vähemaks kui täielikuks õnnestumiseks, ütles Offshore Racing Congressi (ORC) president Bruno Finzi MM-i võõrustanud Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse olümpiatuleväljakul toimunud auhinnatseremoonial, taustal purjetajate ja neid austama tulnud sadade inimeste rõõmuhüüded ja taas süüdatud sümboolne olümpiatuli.  "Sellel nädalal jagus meile kõike – kerget ja tugevat tuult, erinevaid võistlusdistantse ja -alasid, karmi võistlust, suurepäraseid purjetajaid, suurepäraseid korraldajaid ja sponsoreid ning kõigi kolme klassi võistlustulemusi viimasel võistluspäeval – uute maailmameistrite selgitamiseks poleks saanud midagi paremat soovida."

Purjetajaid ja korraldajaid tänasid suurpärase nädala eest Kalev Vapper, Eesti Jahtklubide Liidu president; Marti Hääl, tiitlisponsor Alexela kontserni asepresident ning Michael Berghorn, A-klassi maailmameister jahilt Halbtrocken 4.5.

ORC 2021. a maailmameistrid on

A-klassis Michael Berghorni Mills 45 Halbtrocken 4.5 meeskond Saksamaalt, kuhu kuuluvad Luke Malloy, Mareike Berghorn, Mikkel Rossberg, Jes Gram Hansen, Hendrik Plate, Sebastian Plate, Konrad Nehrenberg, Justus Reinke, Hasso Höher, Marc Viehöfer ja Linus Döpp;

B-klassis Catalin Trandafiri Grand Soleil 44 P Essentia44 Rumeeniast, kuhu kuuluvad Joan Navarro, Piotr Przybylski, Nacho Postigo, Hugo Rochas, Alfonso Domingos, Eduard Guta, Andrei Teodorecu, Lars Koridon ja Jochem Schoorl;

Ja C-klassis Juss Ojala J-112E Matilda 4 meeskond Eestist, kuhu kuuluvad Marek Harjak, Karlo Hmeljak, Joachim Aschenbrenner, Arne Veske, Kelly Veske, Priit Berkmann, Christopher Juul ja Felix Andresen.

A -klassis olid kaks võistkonda Saksamaalt, Michael Berghorni HALBTROCKEN 4.5 ja Tillmar Hanseni TP 52 OUTSIDER, võidelnud terve nädala ja viigistanud omavahelise punktiskoori enne viimast võistluspäeva. Miski ei olnud kindel enne viimast sõitu. Kogenud OUTSIDERi väljavaated olid kõrged, kuid siis tabas neid ebaõnn: spinnaker kukkus märgivõtul vette ja seda ei õnnestunud enam kätte saada, samal ajal kui HALBTROCKEN neist mööda kihutas, sõiduvõidu ja maailmameistri tiitli napsas. OUTSIDER meeskond pälvis hõbemedali ja Jani Lehti GP 42 MERCEDES-BENZ EQ POWER Soomest pronksi. A klassis võistles 8 jahti Soomest ja Saksamaalt.

"Meie meeskond oli sel nädalal tõesti vankumatu," ütles Berghorn. "Töötasime kõvasti, püüdsime vigu minimeerida ja eriti täna õppisime selle paadiga kiiresti allatuult sõitma. See on irooniline, sest eelmised omanikud arvasid, et seda paati ei hinnatud TP-dega võrreldes allatuules sõitmisel kõrgelt, kuid me leiame, et ORC reitingud on selle paadi jaoks üsna õiglased. Meil on enamasti amatöörmeeskond, seega on eriti rõõmustav, et raske töö, mida me oleme teinud, saab tasutud kuldmedalitega."

B-klassi kuldmedalistide tiim jahil Essentia 44 Grand Soleil 44 on suuresti profimeeskond, kes on selle tulemuse saavutamiseks eriti sel aastal intensiivselt treeninud nii Vahemerel kui ka Läänemerel. B-klassi hõbemedalid sai Aivar Tuulbergi meeskond Katariina II jahil Swan 42, edestades pronksmedalid saanud Gordon Nickeli meeskonda jahil X-41 Sportsfreund Saksamaalt kolme punktiga. Katariina II sai avameresõidul seitsmenda koha ja seda tulemust ei saanud paraku skoorist halvima tulemusena maha visata. Kõik teised seitse tulemust olid teised, kolmandad ja neljandad kohad, mis kokkuvõtteks andis 23 punkti. MM-i hõbedasse meeskonda kuulusid lisaks Aivar Tuulbergile Karl-Hannes Tagu, Peter Saraskin, Henri Tauts, August Luure, Lorenzo Bodini, Marco Bruno Bodini, Kevin Grass, Markus Iin ja Jaan Akermann.

C-klass, kes heitles otsustavate punktide nimel Tallinna lahel, koges nii esimese sõidu poole pealt katkestamist tuulesuuna tugeva pööramise tõttu kui ka üldist tagasikutset liiga agressiivse lähte tõttu. Teise rahvusvahelise peavõistlusjuhi Eckhart Reinke juhtimisel tegutsenud võistluskomitee andis endast parima, et C-klass saaks peetud kaks võistlussõitu, tagamaks maksimaalne võimalus punktiskooride parandamiseks otsustavas lahingus.

Viimase võistluspäeva alguses oli kõikidel esikolmiku jahtidel C-klassis võimalus MM-i tiitlile olemas. Valitseval C-klassi 2019. a. maailmameistri Ott Kikkase meeskonnal jahil Itaalia 11.98 Sugar 3 Sandro Montefuscoga roolis oli tiitli võitmiseks kindlasti vaja võita mõlemad sõidud, samas oli võidu tagamiseks vajalik ka konkurentide suur kaotus, et suurendada punktivahet. Enne viimast võistlussõitu oli punktiseis väga pingeline. Juss Ojala meeskond jahil Matilda 4 (J-112E) juhtis 11 punktiga, teisel kohal oleval Sugar 3 meeskonnal oli 12 punkti ja Patrik Forsgreni juhtimisel Rootsi jahil Team Pro4U First 36.7 mod oli 13 punkti.

Mõlemast sõidust võttis võidu Sugar 3, kuid samuti tiitlit jahtiva Juss Ojala meeskonna Matilda 4 teine ja neljas koht ei olnud piisavalt palju halvemad, et Sugar 3 oleks punktidega Matilda 4 edestanud.

Võrdse 13 punkti juures oli Matilda 4 meeskonnal esikohti üldskooris rohkem ja kuna avameresõitude tulemused mahaviskamisele ei kuulu, jäi Sugar 3 meeskonda "karistama" pikast avameresõidust saadud neljas koht kaheksa sõiduga seerias. Matilda 4 meeskond noppis kokku neli sõiduvõitu ja kinnistas sellega endale C-klassi maailmameistritiitli, Sugar 3 on tänavuse MM-i hõbe ja rootslaste Team Pro4U pronks.

Matilda 4 taktiku Karlo Hmeljaki jaoks, kes alles kaks nädalat tagasi meeskonnaga liitus, oli muljetavaldav, kui raske töö meeskond selle tulemuse saavutamiseks nii ettevalmistuses kui ka võidusõidus tegi. "Siin Eestis on selle klassi purjetamine olnud sel hooajal väga aktiivne ja ma arvan, et see on jõudnud väga kõrgele tasemele," ütles ta. "Ja erinevalt one design tüüpi jahtidega purjetamisest peame ORC süsteemis võisteldes võitlema iga sekundi eest terve regati vältel, isegi, kui oleme juhtimas, sest võistleme. Arvan, et see sunnib meeskondi terve regati vältel igas sõidus maksimaalselt panustama."

Võidušampust nautinud Matilda 4 kapten Juss Ojala oli tulemuse üle kahtlemata väga õnnelik. "See oli väga pikk töö, et siia jõuda. Meil on väga kõva meeskond ja väga hea jaht. Meie meeskonna (Tiim Amserv jahil Grand Soleil 42R) viimane maailmameistritiitel oli amatööride seas aastal 2012 Helsingis toimunud MM-ilt ja et nüüd jõuda sellele tasemele, kulus üheksa aastat. See oli suur samm edasi." C-klassi üldarvestuses hõbeda saanud Sugar 3 meeskonnas purjetasid Sandro Montefusco, Ott Kikkas, Siim Ots, Paolo Montefusco, Marjaliisa Umb, Karl-Robert Trink, Matteo Polli, Paolo Bucciarelli ja Maurizio Loberto.

Eestlased olid ülitugevad ka mitteprofessionaalide ehk Corinthiani arvestuses, kus B-klassi parima amatöörtiimi võidu võttis jaht OLympic X-41 mod Tiit Vihuliga roolis, meeskonnas lisaks purjetamas Meelis Pielberg, Ivo Kais, Tanel Trööp, Indrek Ulla, Kaarel Kruusmägi, Tarmo Vesberg, Raul Vane, Raul Vinnal ja Aivar Kaljumäe. Ka B-klassi Corinthiani arvestuse hõbemedalid jäid Eestisse, jahile Premium X-41 mod Tanel Tamme juhtimisel, kelle meeskonnas aidasid tulemuse vormistada Priit Tammemägi, Jaanus Hannes, Gaius Mets, Janno Kriiska, Mart Käär, Raiot Pikmets, Veiko Valts, Kristjan Keert ja Veikko Vapper. Kolmanda koha Corinthiani poodiumil sai Seppo Sjöroosi jaht Seanna Grand Soleil 45 Soomest.

C-klassi mitteprofessionaalide arvestuses kindlustas endale parima meeskonna tiitli Patrik Forsgreni juhtimisel Rootsi jahil Team Pro4U First 36.7 mod. Hõbe- ja pronksmedalid jäid ka siin klassis Eestisse – Eero Panki juhtimisel tiim Credit24 Sailing Salona 38 ibc saavutas MM-i üldkokkuvõttes kaheksanda koha ja Corinthiani arvestuses teise koha, meeskonnas Kristian Allikmaa, Veiko Haavapuu, Karin Lausmaa, Indrek Tiits, Mihkel Karu, Toomas Talts, Rene Treifeldt ja Anu Varvik.

Üldkokkuvõttes C-klassi kümnenda koha välja sõitnud jaht My Car X-35 Mod Tauno Tõnus juhtimisel sai Corinthiani arvestuses kolmanda koha, meeskonnas veel Margus Reimann, Erki Maidre, Martin Ärm, Riho Koost, Vahur Teder, Kristo Õunap ja Ksenia Jemeljanova.

C-klassis võistles kokku 62 jahti, millest 29 olid Eestist. Kuldlaevastikku ehk 31 parema jahi hulka pääses 18 Eesti jahti, kellest kuus finišeerisid esikümnes ja järgmised seitse teises kümnes.

ORC poolt väljaantava MM-i parima rahvuse karikas Nations Team Trophy läks Soome, sest soomlased olid igas võistlusklassis esindatud, mida MM-il väga edukalt esinenud eestlastel ja sakslastel ei olnud.