Tokyo olümpiamängudel on debütandina teinud fantastilise võistluse Katrina Lehis, olümpiapronks on tõsiasi, millised emotsioonid sees on? Kas läheb kohe pisaralahistamiseks?

Ma ei tea, ma ei oska öelda, mul on praegu natuke segased emotsioonid. Väga raske kaotus oli poolfinaalis, siis pidi ennast uuesti kokku võtma, meil muidu ju kolmanda koha matši ei ole. See on selline teistmoodi tunne, mida me üldiselt ei koge, kui siis ainult võistkonna võistlustel. Oli väga raske ja nüüd mul on lihtsalt hea meel, et see päev on läbi ja et see läks nii nagu läks.

Kogu selle päeva võlu on siiski medalivõidus?

Loomulikult, absoluutselt, siin ei ole küsimustki!

Sa vehklesid algusest peale väga ägedalt, esimene matš Euroopa meistri vastu tuli lisatorkega võidust. Kas see andis sulle märgi, et nüüd lähed?

Ma ei saa öelda, et see andis mulle märgi, et nüüd lähen, aga teadsin, et minu jaoks esimesed matšid on väga rasked ja enne seda viimast torget ütlesin endale, et see võistlus ei saa veel siin lõppeda, ma ei tulnud siia üheks matšiks. Õnneks ma ei tulnud siia üheks matšiks.

Vehklesid fantastiliselt itaallannade vastu: nii Mara Navarria kui ka Rossella Fiamingo. Maailmameistrid mõlemad, Fiamingo on ka olümpiahõbe - neil polnud mitte midagi sinu vastu teha.

Jah, üritasin oma initsiatiivi peale suruda ja see läks läbi. Navarriaga oli minu kasuks see, et olen teda võitnud lähiajal, aga Fiamingoga oli natuke teistpidi: temale olen kaotanud kaks korda otsustaval torkel. Ei teadnud, mida oodata, aga olin väga valmis selleks matšiks. Ja kui nägin, et leian täna selle viisi, kuidas teda torgata, siis natuke võib-olla rahunesin maha peale esimest kolmandikku.

Ana Maria Popescu on viimased 20 aastat tõeline valitseja olnud ja seda ta tõestas sinu vastu. Natuke jäi puudu?

Absoluutselt, minu jaoks oli võib-olla natuke raske see poolfinaal tema vastu, sest ta on väga kogenud, ta teab, mida ta teeb, ta on väga tugev, me oleme omavahel päris palju kordi vehelnud, olen mina võitnud, on tema võitnud. Mul on tema üle väga hea meel, ei saa midagi öelda. Täna jäin mina alla ja nii on, kindlasti arutame selle matši läbi, aga kurb ma ei ole, mul on ikkagi medal.

Noore venelanna vastu sa suutsid oma taktikat hoida ja rahu hoida, kas hakkas lõputorgete ajal tulema, et "medal tuleb, medal tuleb", või suutsid seda mõtet veel tõrjuda?

Ei, seda mõtet ei olnud, et medal tuleb. Kui läksin 3:1 ette ja teisel ajal tema läks 4:3 ette, siis mõtlesin küll korra, et see ei saa nii olla, ma ei ole nõus sellega lihtsalt. Võtsin kõik kokku, mis mul veel vähegi võtta oli, sest mul juba enne seda matši keha valutas. Võtsin end nii kokku, kui vähegi andis võtta ja suutsin ennast ikkagi peale suruda.