"Korraks sain [magada], aga vaid natukeseks. Und on ilmselgelt jäänud liiga väheks. Ma nüüd ootan pingsalt, et läheks kell natukenegi edasi, et saaksin magama minna," tunnistas Lehis intervjuus ERR-ile. "Nüüd on juba natukene rahulikum ja tuleb sinna võistkonna lainele üle minna. Ei taha seda pingelangust väga peale lasta, aga emotsioone on palju."

"Mulle kirjutati nii meeletult palju ja juba see tekitas omamoodi emotsiooni. Kirjutati mulle, elukaaslasele, emale ja vanaemale. Telefon on punane ja see on nii lahe! Neljapaadile ütlesin ka, et nii ei tohi – karjusin teist päeva oma hääle ära. See oli minu jaoks liiga napikas," lisas Lehis, viidates Eesti meeste sõudeneliku vahesõidule, kus lunastati napilt pääs A-finaali.

Tokyos ootab Lehist veel ees naiskondlik turniir, kus loodetatakse üheskoos Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja Irina Embrichiga teha tugev esitus.

"Mingit värskust ma iseendalt ei oota, seda oleks võib-olla natuke palju tahta. Katsun nii palju puhata ja taastuda kui võimalik. Selle emotsiooni pealt on aga hea minna – mul on võitlusvaim sees ja teised tüdrukud nägid seda kõrvalt ja selle taustal tahaks [nad] ju ka. Ma usun, et suudame end päris kurjaks saada."