Kaspar Taimsoo: olümpia üks suurimaid väljakutseid on kuumus
Harku järvel peeti laupäeval sõudesprindi Eesti meistrivõistlusi ja meeste ühepaadil teenis kuldmedali Kaspar Taimsoo. 2016. aasta olümpiapronks käis ETV spordisaate stuudios rääkimas oma võistlusest ja olümpiaks valmistumisest.
Sõudmise sprindi Eesti meistrivõistlustel jagati välja kaheksa medalikomplekti. Tokyo olümpiamängudeks valmistuva paarisaerulise neljapaadi meestest käisid oma kiirust testimas Kaspar Taimsoo ja Jüri-Mikk Udam. Mõlemad mehed võistlesid oma koduklubi eest meeste ühepaadil.
Harku järvel võisteldi 250 meetri pikkusel distantsil ja eelsõitudes näitas kõige kiiremat minekut Taimsoo, kes läbis distantsi 51,5 sekundiga. A-finaalis oli Viljandi Sõudeklubi eest startinud Taimsoo aga veelgi võimsam. Ta võttis Eesti meistrikulla 47,9 sekundiga. Hõbeda sai tiitlikaitsjana sõudnud Johann Poolak, keda Taimsoo edestas kahe sekundiga. Pronksi teenis Rasmus Jõesaar, neljas oli Margus Kodasma ja viies Jüri-Mikk Udam, kes jäi Taimsoole alla 4,5 sekundiga.
Naiste konkurentsis tuli Eesti meistriks Liisa Marie Lääne Tallinna sõudeklubist, kes võitis kulla ajaga 56,6 sekundit. Järgnesid Pärnu sõudeklubi liikmed Annabel Aron 58,4 ja mullune meister Greta Jaanson 59,4 sekundiga.
Kaspar, kuivõrd väärtuslik oli see meistritiitel sulle ja mida sa tahtsid tõestada selle sprindivõistlusega?
Eesti sprindimeistrivõistlused on alati olnud mulle südamelähedane võistlus. Kui seda hakati pidama siin mõnda aega tagasi, siis mul läks küllaltki hästi ja mulle on meeldinud seda sõita. Mitteametlik sprindikuninga tiitel on mulle kaela riputatud ja pidin ikkagi tulema see aasta veel noortele konkurentsi pakkuma.
Tõnu Endrekson ja Allar Raja ei soovi enda sprindikiirust testida. Miks sinu jaoks see on oluline?
Ühepaadil võistlemine on mulle alati meeldinud. Kasutan reeglina kõiki võimalusi, et kodustel ühepaadi meistrivõistlustel kaasa teha.
Mida see võistlus sulle näitas, kui heas ja täpses vormis Tokyo suunas minekul oled? Ega mängudeni enam palju jäänud pole.
Nagu videopildist ka näha oli, siis ilm oli täna väga raske. Paljud sõudjad käisid ümber ja ujusid seal natuke aega, enne kui sõidud said jätkata. Sellegipoolest võib öelda, et kuna kevadised ühepaaditreeningud on olnud edukad, siis tunnetus on jätkuvalt kehas olemas ja sellega saab suurepäraselt hakkama.
Kuidas te nüüd selle viimase ettevalmistuse olümpiaks teete? Kus rõhk on? Mis on täiesti eriline?
Eriline on mõneti see pikk võistluspaus. See on tingitud sellest, et meie põhieesmärk oli lisaks olümpial võistlemisele sinna kõigepealt pääseda. Ehk siis tuli ära teha olümpia lisakvalifikatsioon ja pärast seda mõtlesime , et ehitame uuesti aeroobset põhja, et saaksime ennast olümpiaks veel kiiremasse vormi. Sellest tulenevalt ongi selline pikk paus.
Mis on teie siht? Mis on reaalne siht ja mis on unistus?
Olümpia puhul on tore see, et tegelikult ennustusi teha praktiliselt ei saa. Kaardipakk keeratakse peapeale ja need, kes on olnud ees, on mõnikord taga ja kes on taga, on mõnikord ees. Praktiliselt kõigil on suur võimalus tulemusi teha. Kindlasti on seal väga palav, mis lisab omakorda segajaid sinna sisse.
Mida saate selle palavusega harjumiseks kodus teha? Viimase ettevalmistuse teete Viljandis?
Jah, uue nädala alguses liigume Viljandisse. Oleme seal 11.-12. juulini ja 15. juulil on meil lennupiletid Tokyosse. Loodame, et ilmad on palavad ja saame kehale kuumuseindikaatorit anda. Arvan, et selle olümpia üks suurim väljakutse ongi kuumusega hakkama saamine. See ei ole üldse lihtne Põhjamaade inimestele.
Toimetaja: Sten-Kristjan Nurk