Kõigis kolmes kevadises koondisemängus jooksis Eesti algkoosseisus väljakule Markus Poom.

"Füüsiliselt oli üsna raske mäng," tõdes Flora poolkaitsja. "Eriti alguses oli tunda väsimust, läks aega, et end käima saada ja mõista, mis tempoga mängima peab. Ei ütleks, et väsisime lõpupoole ära, jaksasime küll, kahjuks lihtsalt häid väravavõimalusi ei tekkinud. Füüsiliselt oli väga nõudlik mäng, aga kõigile kiitus, et jõudsime mängida."

"Minu jaoks oli see väga väärt kogemus," kinnitas Poom. "Minu jaoks oli väga hea näha seda taset, kuhu pürgida ja usun, et mul on siit hea koduliigasse nii positiivseid kui negatiivseid külgi kaasa võtta. Nägin taseme ära, et nüüd teada, mida juurde panna."

Poomil jätkus kiidusõnu ka treeneritetiimile - nii neile, kes koondisega mängudele sõitsid kui neile, kes pidid matše karantiinist jälgima.

"Tahan kiita kogu staff'i, kes on Tallinnas isolatsioonis ja kogu staff'i, kes on koha peal. Mõtted said edasi antud nii Zoomi teel kui koha peal. Treenerid on kõvasti vaeva näinud, et see asi meil sujuks. Mängijana tundsin, et ei olnud keeruline aru saada, kuidas mängima peab. Treenereid peab kiitma," lõpetas Poom.

Poolteist aastat kestnud pausi järel jooksis Eesti algkoosseisus väljakule tavaliselt poolkaitses rügav Sander Puri, kes täitis kolmapäeval vasakkaitsja rolli.

"Tuleb mängida seal, kuhu pannakse ja üritad endast parima anda. Päris väravasse vast ei läheks," muigas Puri Eesti ajakirjanikele antud pressikonverentsil.

"Oma palliga mäng oleks võinud olla vähe enesekindlam või rahulikum. Mõnel momendil oleks saanud rohkem palli hoida, aga mõningal määral võib-olla kiirustasime sööduga ja ei leidnud head lahendust. Üldiselt polnud viga, kahju, et ei tekkinud head väravavõimalust."

"Koondise eest on alati rõõm ja au mängida. Võtsin selle võimaluse igati vastu, mulle meeldis see nädal, mis koondisega veetsin," lõpetas Puri.