Järvela: äärekaitsjad on kaasaegses jalgpallis muutunud üha tähtsamaks

Foto: ERR

Eesti jalgpallikoondis on alustanud uut valiksarja keerulises olukorras kahe kaotusega. ETV spordisaate stuudis käis esimesi kokkuvõtteid tegemas jalgpalliajakirjanik Ott Järvela, kelle sõnul on äärekaitsjad muutunud kaasaegses jalgpallis viimase 15 aasta jooksul üha tähtsamaks ja Eesti koondisel jääb neid praegu puudu.

Kuivõrd maksimumi lähedase tulemuseni rahvusmeeskond jõudis kahes valikmängus olusid arvestades?

Mõistlik maksimum oleks olnud see, kui Minskis oleks suudetud kaotust vältida ja viik või võit sealt kätte saada. Emb-kumb siis, aga vähemalt punktiarve avada. Mängus Tšehhi vastu oli tasemevahe koosseisudes selgelt liiga suur. Eesti meistriliiga meeste vastu mängisid mehed Saksamaa, Itaalia ja Inglismaa kõrgliigadest. Seal ei olnud kaotusest pääsu, aga Minskis oleks võinud olla, kui oleks mängitud natuke targemini.

Millises mänguelemendis või positsioonis meil king kõige enam pigistab, eriti, kui palju on olulisi eemalejääjaid?

Juttu on olnud kahest elemendist -  tsendertuste kaitsmine ja standardolukorrad. Kui neid mõlemaid proovida panna üldpilti, siis me jõuame ikkagi välja üldise võistkondliku taseme juurde. Need tsenderdused tekivad ju sellest, et vastastel on seal äärtes aega ja ruumi palliga mängida. Standardolukordi teenitakse selle pealt, et nad panevad Eesti võistkonna surve alla. Ehk lõpuks on üldine mängu kvaliteet see, mis kannatab. Kui positsioonidest rääkida, siis ründajate osas ei ole Eesti koondises ammu nii head olukorda olnud. Meil on Rauno Sappinen, Henri Anier ja Erik Sorga. Konstantin Vassiljevi asendamine ongi võimatu, sest tegemist on unikaalse jalgpalluriga. Poolkaitses on praegu tegelikult päris palju selliseid universaalseid mitmekülgseid mängijaid olemas. Ääreründajaid leiab, keskkaitsjate osas ka valikut on. Kui me arvestame, et tšehhide vastu mängisid meie kuues ja kaheksas keskkaitsja. Ja väravaski on. Aga ma ei ole maininud äärekaitsjaid ja see on koht, kus nii paremas kui vasakus ääres pärast kahte esimest meest on tükk-tükk tühja maad. Samas äärekaitsja on kaasaegses jalgpallis viimase 15 aasta jooksul muutunud üha tähtsamaks. Kui me vaatame näiteks Euroopa tippklubijalgpalli, siis üheväravalises kaotuses võistkond päästab väga sageli mängu äärekaitsja vahetamisega. Sealt kaudu antakse võistkonnale uus hoog.

Milline võiks olla antud momendil Eesti koondise jaoks selline suurem ülesanne valiksarjaks, kui kaks kaotust all?

Eesti sisenes sellesse valikgruppi kõige nõrgema asetusega. Valikgrupi viimase koha vältimine oleks ootuste ületamine. See oleks õnnestumine. See peab jätkuvalt eesmärk olema. Selleks et viimast kohta vältida, tuleb ilmselt kodus võita Valgevenet. Need mängud on kõik sügisel. Ja saada kuskilt mujalt ka punkt. Tasub meeles pidada, et Tšehhi, Belgia, Wales - need ei ole isegi mitte Euroopa keskklass. Need on tippklassi täitsa tipp või alumine ots. Need on Euroopa TOP15 koondised kõik. 

Mida püüda uue nädala Rootsi mängust?

Seal tuleks anda mõnele mängijale, kes nendes kahes mängus liiga palju võimalust ei saanud, aga võiksid seda saada, võimalus. Aga samas liiga palju seda koosseisu vahetada ei tohi kahel põhjusel. Üks on see, et see seab ohtu väärika tulemuse. Rootsi on samamoodi Euroopas väga kõva. Ja teiseks. See on maavõistlus ja seal võibki katsetada, aga katsetada selliseid asju, mida saab tulevikus ära kasutada. Ehk katsetada tuleks kas kooslusi, mängijaid või lahendusi, mida saaks kasutada kas Balti turniiril või sügisel valiksarjas. 

Esimestes MM-valiksarja kohtumistes kaotas Eesti Tšehhile 2:6 ja Valgevenele 2:4. Kolmapäeval, 31. märtsil toimuvale Rootsi ja Eesti maavõistlusele saab kaasa elada ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel alates kella 18.40-st.

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: