Vesik pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi.

"Helen Veermäe Eesti Võrkpalliföderatsioonist oli vist esimene, kes kirjutas, et palju õnne mingisuguse asja puhul. Kahe trenni vahel korra nägin, ma ei süvenenud üldse, ma ei saanud midagi aru, mapole uudiseid hommikust saati lugenud, meil on täiesti crazy päev olnud täna. Meil on põhimõtteliselt kuus trenni tehtud ja ma pole siiamaani üldse süvenenud sellesse, üldse mitte!" ütles Vesik Vikerraadiole. "Pole lihtsalt aega olnud, pole jõudnud emotsioone tulla veel mingisugused. Iga patsutas õlale ja iga hea sõna on ju tegelikult teretulnud ja motiveeriv. On ju ka meil väga raskeid aegu ja väga keerulisi aegu, sellised tunnustused ja ilusad sõnad annavad kindlasti jõudu juurde."

Palju on räägitud sellest, et Vesik on aastaid teinud väga head tööd teise riigi sportlaste heaks, aga kas seda märgatakse Eestis piisavalt, kas seda peaks hoopis rohkem tunnustama. Kuidas Vesik ise vaatab sellele nüüd, kui sai päris suure tunnustuse? "Ma arvan seda, et tegelikult neid, kes meil siin välismaal töötavad treeneritena, võiks kindlasti rohkem tunnustada, see on ikkagi suur tegu," arutles Vesik. "Ma saan aru, et Eesti sportlasi viia igale poole turniiridele ja medalitele on samamoodi suur tegu, aga saada välismaale treeneriks on üsna raske. Sinna valitakse ikkagi ainult oma ala spetsialistid ja ma arvan, et neid võiks rohkem tunnustada."

"Ma usun, et ega ükski treener ega ükski sportlane seda selle tunnustuse nimel ei tee, ta on meeldiv üllatus ja muidugi väga-väga suur asi. Aga see ei ole ilmselt see, mille peale me mõtleme, kui me neid oma asjad teeme," lisas Vesik.

Iga tunnustus on ikkagi kas siis suuremal või vähemal määral eriline. Suuri emotsioone pole jõudnud veel tekkida, aga kui mõtled sellele, et preemiaid on väga erinevaid – on riiklik spordipreemia, EOK jagab tunnustusi ja siis on president, kes jagab omakorda teenetemärke –, kuidas selle lõikes hindad seda, et seekord sulle langes osaks saada just presidendilt teenetemärk? "See oli minu jaoks kõige ootamatum," tunnistas Vesik. "Tean, et olümpiakomitee poole pealt mul ei ole treeneripaberit veel, mis nüüd 16. märtsil peaks saama tehtud. Seal ma ei saagi kandideerida (EOK muutis eelmisest aastast statuuti ja aasta treeneriks saavad kandideerida vaid need, kel on treeneripaberid tehtud – toim). Kultuuriministeeriumi preemia, ausalt ütlen, seal väga tulemustega pistmist midagi olnud, vähemalt võrkpalli poole pealt. Aga seda ma ei oleks tõesti oodanud. Jah, sellist tunnustust ma ei oleks oodanud, ma pigem oleks oodanud seda kultuuriministeeriumi preemiat."

Vaata ka "Ringvaate" lugu: