EOL otsib jooksuorienteerumise koondise peatreenerit, siiani null avaldust

Foto: Reigo Teervalt

Kuigi käes on lumine jaanuar, annab jutuks põhjust ka orienteerumine, sest Eesti Orienteerumisliit valmistub suure rahvusvahelise võistluse ehk suusaorienteerumise MM-i läbiviimiseks. Teisalt käivad visalt Eesti jooksuorienteerumise koondise peatreeneri otsingud.

Kõigepealt treenerist. Eesti Orienteerumisliit kuulutas eelmise aasta lõpus välja konkursi, kuid praeguseks pole see soovitud tulemust toonud. Kandideerimistähtaega on pikendatud 31. jaanuarini.

"Hetkel on tõesti selline olukord, et ühtki avaldust ei ole laekunud. Oleme lootusrikkad, et 31. jaanuarini on veel aega, aga paraku ei ole tulnud ka ühtki päringut. Orienteerumisjooksu koondise peatreeneri positsioon on natuke spetsiifiline, aga samas pean tunnistama, et oleme avatud tegema koostööd ka teiste vastupidavusalade treeneritega. Kui on keegi jooksu või kasvõi suusatamise treener, siis ka nemad sobivad. Töökuulutus on võib-olla selline väga orienteerumisspetsiifiline, aga tegelikult on meil seda orienteerumisoskust ja know-how'd taustal olemas ehk see ei pea olema inimene, kes on orienteerumisega täitsa sina peal. Piisab, kui on vastupidavusala treeneri teadmised," rääkis Eesti Orienteerumisliidu tegevjuht Maret Vaher intervjuus Vikerraadiole.

"Eelmise peatreeneri Olle Kärneri lõplik otsus tuli mulle detsembris natuke ootamatult. Oli küll varem juttu, et ta tahaks rohkem pühenduda perele ja see, mis talle ei sobi, on pikad äraolekud kodust. On treeninglaagrid ja ka võistlused. Töökuulutuses on ka kirjas, et umbes 40-80 päeva tuleb koos koondisega olla, millest 40 päeva välismaal, MK-etapid ja muud tiitlivõistlused, kuid need talle ei sobi," jätkas Vaher. "See ei ole mingi saladus, et treenerite tasu pole piisavalt atraktiivne. Tööpäevad on pikad, 12-tunnised päevad ei ole mingi haruldus ja samamoodi reisid. Lisaks on loomulikult koondises kõik isiksused ehk see pole ka lihtne töökoht."

Samal ajal kui jooksuorienteerujad koondisele peatreenerit otsivad, valmistub Eesti suusaorienteerumise koondis kodus peetavateks maailmameistrivõistlusteks, mis peetakse 23.-28. veebruarini Käärikul ning mille korraldust veab Värska Orienteerumisklubi Peko.

Kääriku kompleks ja maastik on MM-iks Eesti mõistes sisuliselt ideaalne paik, juhul, kui lumeolud peaksid ootamatult kiiresti halvenema, saab võistluse üle viia Haanja maastikule.

Aastal 2021 tuleb võistluse kontekstis kõige pealt küsida ikka pandeemiaga seotud küsimusi. "Mulli" tekitada korraldajad ei saa, kuid loomulikult toimub reeglitekohane sportlaste testimine. Ohte minimaliseeritakse võimalikult palju. Võistluste direktor Raul Kudre rääkis esmalt sellest, millist koosseisu on Eestisse sportlaste mõttes oodata.

"Situatsioon on keerukas, aga praegu on meil 17 riigi esindused öelnud, et tulevad kohale. Täiskasvanute osas polegi nii suurt äraütlemist. Tänavu on kolm riiki vähem kui eelmisel aastal. Mul on väga hea meel, et praegu on öeldud, et koroonaviiruse kiuste plaanitakse kohale tulla. Tegelikult juba kõvasti valmistutakse ja sätitakse reisiplaane," ütles Raul Kudre.

"Eestis ei ole suuri mägesid ja pigem on natuke lihtsam maastik. Võin kinnitada, et MM-i väärilised rajad tulevad. Tuleb kõike, tuleb üllatusi ja tuleb füüsiliselt raskeid distantse, tehniliselt raskeid distantse. Meil on rajameistriks maailma parim rattaorienteeruja Tõnis Erm, kes on selle nimel pingutanud ja ta on palju teinud ka suusaorienteerumist maailma tasemel. Siia maastikule ei tasu tulla mütsiga lööma. See on üks Eesti huvitavamaid maastikke ja tegelikult arvan, et suusaradade võrgustik tuleb maailmameistrivõistluste tasemel," lisas Kudre.

Eesti Orienteerumisliidus töötab kõigest kaks inimest, kuid suurvõistluste korraldamisel ollakse aktiivsed ja edukad. Juba järgmisel aastal korraldab Eesti jooksuorienteerumise Euroopa meistrivõistlusi. Eesti Orienteerumisliidu tegevjuht Maret Vaher tõdes, et võimaluste kõrval tähendab tippvõistluste läbiviimine ka riske. 

"Ma pean tunnistama, et siin mängib oma rolli rahvusvahelise orienteerumisliidu president, kelleks on Tartu inimene Leho Haldna ja eks see suusaorienteerumise MM-i korraldamine on ikkagi naljaga pooleks öeldud poolkohustuslikuks tehtud - kui teie ei korralda, siis ei korralda keegi," rääkis Vaher. "Natuke on probleeme sellega, kuna terves maailmas on lumega probleeme ja leida riike, kus on aktiivne suusaorienteerumise kogukond ja samas ka lund - neid pole väga palju ja siis paraku tuleb ise korraldada. Suusaorienteerumise MM-i toimumine Käärikul on väga suur risk ja ma väga tunnustan neid korraldajaid."

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: