Eesti spordibaasid üritavad kriisi ajal ellu jääda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eriolukorra tõttu riigis on suletud kõik spordikeskused, mis välistab neil hetkel omatulu teenimise. Kulud on viidud minimaalseks ja töötajate tööülesanded on võimalusel ümber korraldatud. Päris seiskunud pole ka ehitustegevus ja renoveerimine.

Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus alla kuuluvates Otepää, Kääriku ja Elva spordikeskustes kehtib väljas liikumiseks 2+2 reegel, sisetegevused on hetkel kinni. Majutused on tühjad, regulaarne renditulu puudub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Organiseeritud spordi- ja treeningtegevus on see, mille jaoks oleme ja millest ka palju sõltume. Ootame järkjärgulist olukorra leevenemist, et saaks keskuse uuesti avada," ütles Tehvandi spordikeskuse juhatuse liige Jaak Mae.

Mae sõnul on keskuse hooned viidud miinimumkulu peale, tegeletakse hooldus- ja korrastustöödega. Suviseid broneeringuid pole veel tühistatud ja see annab lootust. Suurem osa töötajatest on siiski kodus ja plaan on pöörduda abi saamiseks töötukassa poole.

Mae märkis, et tõenäoliselt tulevad mais palgakärped, kuna tööd anda ei ole.

Taasavamise ootuses käivad hooldus- ja korrastustööd ka omavalitsuste haldusalasse kuuluvates spordibaasides. Tallinna näitel, kus linnal on 25 spordikeskust, püütakse omatulu vähenemist kompenseerida.

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja Aivo Normak rääkis, et hetkel käib lisaeelarve koostamine. "Oleme arvutanud, et ligi 1,3 miljonit eurot jääb eriolukorra tõttu keskustel omatulu saamata. Staadione ja spordikeskusi puhastatakse, tehakse hädavajalikke remonttöid. Personal jõude ei istu," sõnas Normak.

Tallinn on jätkanud noorteklubidele toetuse maksmist, renditulu ei küsita. Planeeritakse ka investeeringuid baasidesse, näiteks Kadrioru staadionile, kus peaksid järgmisel suvel toimuma kergejõustiku U20 vanuserühma Euroopa meistrivõistlused.

"Selleks tarbeks vajab Kadrioru staadion hädasti renoveerimist. Üks miljon eurot oli selleks aastaks planeeritud ja praegu on teadmine, et see ka tuleb," lausus Normak.

Riigi ja omavalitsuste koostöös püstitakse Tartusse, Viljandisse, Raplasse ja Haapsalusse paari aastaga kunstmuruga jalgpallihallid.

Eesti Jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht rääkis, et Raplas on asjad kõige kaugemal ja ehitus käimas. "Ülejäänud kolmes kohas on kas detailplaneeringu või projekteerimise faas. Hiljemalt järgmiseks aastaks on need hallid valminud või valmimas. Valitsuse koalitsioonilepingus on sees hallide ehitamine kõigisse Eesti maakondadesse. See siis juba riigi otsus, kuidas projekt edasi läheb," märkis Uiboleht.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: