"Spordipühapäev" tegi värvika ülevaate Eesti raadiovõimlemise ajaloost ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Praegu, kui väga paljud treeningud on kolinud kodustesse tingimustesse, saab raadio inimestele kindlasti appi tulla. Seda enam, et raadioeetri kaudu läbi viidava võimlemise traditsioon on Eestis väga pikk ja Vikerraadios jätkub see traditsioon ju tänaselgi päeval. Vikerraadio "Spordipühapäevas" pakuti kuulamiseks helikatkeid erinevate aegade võimlemisminutitest. Mõni neist valikutest on tõsisem ja mõni vähem tõsine.

Veidi petlik on mõtteviis, et võimlemine muutus raadio saateprogrammi igapäevaseks osaks alles nõukogude perioodil, kui tehastes propageeriti tootmisvõimlemist. Tegelikult algasid analoogilised saated Eesti Raadios juba 1930. aastatel.

Hommikuvõimlemise algatas raadios 1934. aastal Eesti läbi aegade ilmselt kuulsaim võimlemistegelane Ernst Idla. Kuigi pärast Teist maailmasõda emigreerus Idla Rootsi, andis ta nappide aastatega siinse võimlemiselu arengusse meeletu tõuke. Idla nimi on erialaselt ülemaailmse tuntusega.
Esimeses heliklipis saame aimu, kuidas raadiovõimlemist 1930. aastatel läbi viidi. Salvestus pärineb aastast 1938.

Võimlejaid juhendab just Ernst Idla, kes oli selle klipi salvestamise aegu hilistes kolmekümnendates mees. Teada on, et neil aastatel mängis salvestustel reeglina klaverit Ernst Idla abikaasa Leida. Ilmselt on see nii ka konkreetse helilõigu puhul.
Kui seda klippi kuulata, siis tundub toonane esitusviis ja sõnakasutus üksjagu keeruline. Lisaks peegeldub mõneti ka Idla sõjaväeline taust.
Raadiovõimeline aastast 1938.

Pärast nõukogude korra kehtestumist hakati sporti ja kehakultuuri väga hoogsalt kasutama propagandavahendina. Massilisus oli oluline märksõna ning tootmisvõimlemine üks võimalus massilisust saavutada.
Tootmisvõimlemisest osavõtt oli kohustus, mida kontrollisid tervishoiuministeerium ja ametiühingute nõukogu. Lööklauseks kujunes: "Tootmisvõimlemise tulemusel tugevneb tervis ja tõuseb tööviljakus!"
Nõukogude perioodil sai raadio ees kaasa võimelda kahel korral päevas: kell 6.45 ja kell 11.05. Esimest neist nimetati hommiku- ning teist virgutusvõimlemiseks.

Järgmisena mängime ette ümbervõtte ETV arhiivilindilt, mille restaureeris 2018. aastal Priit Kuulberg. Kahjuks pole ülesastujate nimed teada, samuti mitte konkreetne kuupäev või aasta, kui see klipp eetris oli. Võib siiski arvata, et niimoodi viidi raadiovõimlemist läbi 1960. aastatel.

Aastatel 1946-1988 ehk rohkem kui neli kümnendit oli raadiovõimlemise juhendajaks pea eranditult Leelo Röömel. Tema ja raadiovõimlemine said sisuliselt sünonüümideks. Tasub märkida, et veel 1930. aastatel ammutas Röömel võimlemisalaseid teadmisi just Ernst Idlalt. Seega võib Eesti Raadio puhul rääkida et vähemalt mingil määral kestis edasi sama võimlemiskoolkond.

Röömel moodustas eduka tandemi klaverisaatja Viive Ernesaksaga, seda alates 1960. aastate algusest. Seesama igihaljas Viive Ernesaks mängib nüüd teatavasti klaverit ka raadiovõimlemise uue põlvkonna juhendajatele.

Nüüd meie kolmanda helilõigu juurde. 1984. aastal olid Leelo Röömel ja Viive Ernesaks külas Erik Lillo juhitud saates "Keskööprogramm". Mõistagi paluti duol veidi ka seda va raadiovõimlemist demonstreerida. Et aga aeg oli hiline, otsustati ülesanne lahendada niiöelda õhtuvõimlemisega. Kuulame oma žanri tõelisi legende.

Aga raadiovõimlemine pole Eesti raadiojaamades sugugi vaid vastava koolitusega kaadri pärusmaaks jäänud. Rubriigi kaks viimast lõiku on selle tõdemuse ilmekad näited.

Eestlastele sai väga armsaks näitleja Sulev Nõmmiku poolt kehastatud Uduvere külamees Ernst Kern ehk Kärna Arni. See karakter muutus populaarseks 1970. aastatel, iseäranis läbi Eesti Raadio saatesarja "Tere hommikust, põllumehed!"
Kärna Ärnile, kes hiljem jõudis ka teleekraanile, kirjutasid Harry Abel ja Nõmmik lugematul hulgal sketše. Ning Ärni proovis ära ka hommikuvõimlemise. Kohe saame selles üheskoos veenduda!

Järgneb saatelõik aastast 1984. Kärna Ärnit kehastab siin mõistagi Sulev Nõmmik, klaveril saadab aga Mart Puust.

Ning lõpuks üks tempokas ja juba kaasaegsem näide raadiovõimlemisest. Praeguse aastatuhande alguses andsid Raadio 2 hommikuprogrammi olulise panuse Pärnu näitlejad Jüri Vlassov, Jaan Rekkor ja Sepo Seeman. Paljud nende sketšid olid kuulajate seas väga populaarsed. Hommikune võimlemisnurk kuulus sketšide hulka üsna läbivalt. Helinäide on pärit aastast 2000. Hoogu annavad Seeman ja Rekkor.

Olge ikka terved, head kuulajad! Raadio aitab raskel ajal toime tulla. Virgutusvõimlemist saab ju Vikerraadio abiga tööpäeviti pärast kella 11 uudiseid ikka kaasa teha. 

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: