Niivõrd suure arvu tingib asjaolu, et Eesti saalihokiliit otsustas varasema meistriliiga ja esiliiga omavahel ühendada.

"Kui me hakkasime koostama esialgset juhendit 2019/20 meistrivõistlusteks, siis meie arvestuse järgi pidi meistriliigas osalema vähemalt neli meeskonda ja juhend sai koostatud selliselt, et juhul kui meistriliigas osaleb neli meeskonda, siis on reeglid sellised ja kui viis meeskonda, on reeglid sellised," selgitas Vikerraadiole olukorda Eesti meistrivõistluste peakohtunik Kadi Saluste.

"Sätestasime esimest korda üle mitme aasta esiliiga võistkondadele piirarvu. Esiliigas tohib osaleda kümme meeskonda, eelmisel aastal osales esiliigas 13 meeskonda. Kui juhendi avalikustasime ja määrasime esimese tähtaja võistkondade registreerimiseks, mis oli augustis, siis vahetult enne tähtaja lõppu selgus, et meil on meistriliigasse registreerunud vaid kaks meeskonda. Jõgeva ja Eesti Maaülikooli võistkonnad, kellega olime arvestanud, et nad osalevad, ütlesid, et nad meistriliigas sel hooajal ei osale ja soovivad mängida Läti liigas ja on huvitatud Eesti esiliigas mängimisest."

Niisiis pidi alaliit meistrivõistluste korraldamiseks otsima uusi lahendusi. Lõpuks jõutigi variandini, et senised meistri- ja esiliiga omavahel ühendatakse ning see ettepanek sobis ka Jõgeva SK Tähele ja Eesti Maaülikooli Spordiklubile.

Aga miks tegid kaks klubi algselt otsuse meistriliigast kõrvale jääda? Eesti Rahvusringhäälingule teadaolevalt olid Jõgeva ja EMÜ põhjused laias laastus samad.

"EMÜ jaoks oli ja on tähtis, et mängijad saaksid mitmekülgseid mänge," selgitas Eesti Maaülikooli Spordiklubi spordijuht Markus Puusepp. "Eesti liiga oli viimastel aastatel kaotanud mitmed võistkonnad ja aastast aastasse, kuust kuusse samade vastastega mängides tekkis mitmel vanal olijal tunne, et võib-olla nüüd joon alla tõmmata. Sellel suvel-sügisel tekkis variant osaleda Läti liigas ja see tekitas elevust, mängijates värskust. Eesti liiga jäi alguses mõtetes kõrvale, aga pikkade arutelude järel muutus see meile taas meelepäraseks. Lätis on mängimas meie kogenum osa nimekirjast ja Eestis anname võimaluse noorematele."

"Kui me oleks saanud meistriliiga selliselt kokku, et Maaülikool poleks nimekirjas olnud, siis Eesti saalihokiliit poleks EMÜ-le luba mängida Läti liigas," tõi Saluste välja veel ühe väga olulise aspekti, miks on Eesti Maaülikooli Spordiklubi ja Jõgeva Tähe Eesti kõige kõrgemas saalihokiliigas osalemine vajalik.

Kui saalihoki meistriliiga kokkukuivamisest ja reformimisest rääkida, siis tegelikult peitub probleemi tuum klubide puudulikus noortetöös. Järelkasvu puudumine sundis eelmise hooaja eel kõrgliigast loobuma veel sama aasta kevadel finaalis mänginud Saku meeskonna. Saalihokiliit loodab, et meistriliiga laiendamine annab noortetöö arenguks vajaliku tõuke.

"Loodame väga selle peale, et võistkondades tekib suurem motivatsioon järelkasvuga tegeleda," tõdes Saluste. "Me ei näinud seda mitte üksnes Saku pealt, vaid eelmise aasta võitja TalTechi pealt, kes sel aastal võistkonda välja ei pannud. Neil puudus samamoodi järelkasv, kasutati duubelsüsteemi."