Juulis avaldas ülemaailmne antidopingu organisatsioon WADA raporti, kus seisis kirjas, et venelased on kasutanud keelatud aineid regulaarselt ja süstemaatiliselt. Raporti koostamist juhtinud Kanada õigusprofessor ja spordijurist Richard McLaren sõnas pressikonverentsil tulemusi tutvustades, et Venemaa Antidopingu Agentuur (RUSADA) kaitses riigi sportlasi nii 2014. aasta Sotši mängude eel, ajal kui ka järel ning asju koordineeris Venemaa spordiministeerium.

„Venemaal ei eksisteeri riiklikult toetatud dopingusüsteemi ning seda pole iial eksisteerinud,“ vahendab uudisteagentuur Reuters Žukovi sõnu.

Tulenevalt RUSADA-le määratud tegutsemiskeelust koguvad ja analüüsivad Venemaal proove välismaised dopingutestijad. Žukovi sõnul on nende tegutsemine vähese inimressursi tõttu aga ebatõhus: „Kuidas planeerib WADA seda lahendada, kui juba praegu öeldakse, et Suurbritannia Antidopingu Agentuuril on 6000 proovi analüüsimisega raskusi?“

Lisaks tõi Žukov välja, et Venemaa vajab WADA-s jõulisemat esindatust ning RUSADA peaks taas riigi sportlaste testimise üle võtma.

Septembris ründas Venemaa häkkerirühmitus Fancy Bears WADA andmebaasi ning lekitas andmeid selle kohta, millistel sportlastel on terviserikete tõttu teistele sportlastele keelatud ravimite tarvitamiseks olnud eriluba.

„See on täielik mõttetus, et tõsiste ning tihti ka krooniliste terviseprobleemidega sportlased saavad teiste sportlaste jaoks keelatud ainete tarvitamisega olümpiavõitjateks ning -medalistideks,“ sõnas Žukov. „See juhtub järjest tihedamini ning saab juba tavapäraseks. Varsti on võistlustel erandiks terved sportlased. Kas me peaksime seda tõesti aktsepteerima?“

Žukov teatas oktoobris, et astub Olümpiakomitee presidendi ametist tagasi, et keskenduda oma tööle riigiduuma asespiikrina.