"Kui võistluste ajal või võistluste väliselt toimub vereülekande tegemine sportlasele, siis see on dopingureeglite vastane tegevus ja tõenäoliselt saab vastavalt karistada. Tänase teema kontekstis võin öelda, et oleme üsna kiiresti harjunud tembeldama ja risti lööma sportlasi, kui meil lõpptulemus ei ole veel täpselt teada. Minu tunnetus on praegu selline, et dopinguskandaal võib taanduda üsna lihtsale asjale, kus sportlasel on jäetud kaasavõetud kanüülid deklareerimata. Iseenesest võistlustele on lubatud kaasa võtta sellist varustust, aga see tuleb deklareerida eelnevalt. Veeni on lubatud manustada kuni 100 ml vedelikku.

Verd ei tohi manustada, sest see on vere või verekomponentidega manipulatsioon. Veeni võib viia ravimeid, mis on lubatud ja ei ole keelatud ainete nimekirjas. Veredopingu teema on meile tuntud. See on olnud kõne all alates 1970. aastatest, möödunud sajandist. Tuntuim sportlane, kelle ümber seda teemat on arutatud on Soome pikamaajooksja Lasse Viren. Seal ka ei ole kindlaid tõendeid ja jutud põhinevad kahtlustel, mis on sportlaste puhul ülekohtune. Ka täna ei saa järeldusi teha, kui ei ole kindlaid andmeid ja tõendeid.

Veredoping on selline vere või verevormelementidega manipulatsioon, kus eelnevalt kogutakse sportlase enda või kellegi teise doonorverd, mis peab reesusele ja veregrupile vastama. Verd töödeldakse selliselt, et saadakse kätte vere punalibled, millega saavutatakse parem sooritusvõime. See ei ole puhanud veri, vaid seal on aktiivsed vormelemendid, mis kannavad organismis laiali hapnikku. See on puhas veri, kus verekomponent on kontsentreeritud kujul punalibled, mis vastutavad hapniku transpordi eest üle kogu keha.

Tänapäeval on seda üsna lihtne tuvastada. Sportlastele ja eeskätt talialade sportlastel on sisse viidud verepassid, kus neid kontrollitakse regulaarselt aastaringi. Kontrollitakse punaliblede noor- ja vanuvorme ning kui on suured kõikumised, siis seal võivad olla teatud ained, mille mõjul on manustamisel võimalik tekitada punaliblede produktsiooni elavdamist või on organismi viidud värsket kontsentreeritud verd.

Erinevaid manipuleerimisvõimalusi on palju ja täpset skeemi ma ei oska siinkohal öelda. Fakt on see, et vere punaliblede eluiga on 30-40 päeva. See tähendab, et neid on võimalik säilitada jahutatult või külmutatult. Külmutatult säilib kauem, aga külmutatud seisundist ülessulamisel osa neist hävib.

See risk ei tasu ära. Mitte ainult vahelejäämise risk, vaid see on ka risk tervisele, sest vere vormelementide kontsentreeritud kujul vereringesse viimine võib põhjustada vere hüübimise väiksemates veresoontes ning infarkti ja insuldi suurenemist.

Sportlased on sellega nõus, sest seal on mündi teine pool, mis tõepoolest annab edu teiste sportlaste ees ja parandab sooritusvõimet. Teatud juhtudel on sportlased nõus panema mängu kõik, et parandada oma kohta ühel või teisel võistlusel. Me ei saa sellega nõus olla sest spordis kehtivad omad reeglid. Me võime tuua näite, et võistluspaate ei tohi teatud ainetega pesta. Need on spordis kokkulepitud reeglid ja neist tuleb kinni hoida.

Ma olen mõlema poisiga kokku puutunud PyeongChangi olümpial ja mõlemad on hästi toredad Eesti poisid ja tõsised spordipoisid. Ma peaks natuke hoogu nende poiste ristilöömisega ja minu sisetunne ütleb, et see taandub sportlaste hooletusele, jättes deklareerimata veenikanüülid või süstlanõelad, mis on tegelikult lubatud kaasa võtta suurvõistlustele teatud tingimustel.