"Elus on ikka niimoodi, et kui sinu vanemad teevad midagi, siis sa arvadki, et see on elus see kõige parem. Ma nägin oma ema, isa ja nende sõpru ja ma alati nägin, kui meile tulid olümpiavõitjad või maailmameistrid külla, siis kuidas mu isa suhtus nendesse, siis ma alati mõtlesin, et vot see on kõva," rääkis kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi sellest, kuidas ta spordipisiku külge sai.

"Ma olin tegelikult kahesa-aastane, kui ma esmakordselt väga tõsiselt oma soovi peas välja ütlesin. See oli suusalaagris, ma lamasin jaanuarikuus paksus lumes, vaatasin taevasse, täht kukkus taevast alla ja ma soovisin, et minust saaks olümpiavõitja."

Šmigun-Vähi pikk ja edukas karjäär kulmineerus Torino olümpial saavutatud kahe kuldmedaliga. "Nad (võidud) olid mul unistustes alati palju ägedamad, kui nad tegelikult reaalsuses olid. See oli kuidagi "nüüd ongi kõik", et nüüd ma olen saavutanud selle võidu, aga mis nüüd? Elus on korraks selline tühjuse tunne," tunnistas endine maailmameister. "See ei olnud ju, et täna sündisin ja homme olin olümpiavõitja, vaid see oli väga pikk periood, kus oli väga palju tagasilööke ja ilusaid võite, aga mitte olümpiavõitu – see tuli ju väga pika aja peale."

2000. aasta Sydney olümpiamängude kümnevõistlusel kuldmedali võitnud Erki Noole sõnul kannustab sportlasi järjepidevus ja oskus enda vigadest õppida. "Ma arvan, et igal tippsportlastel peaks olema selline soov olla teisest parem – võita. See võidunälg peaks olema kõige suurem dominant üldse sportlase jaoks."

"Kogemuse saad sa ainult sel juhul, kui suudad pärast võistlust analüüsida. Et sa pead ikkagi tegema ka häid tulemusi sellel ebaõnnestunud võistlusel, sest siis sa oled võimeline analüüsima, mis läks hästi ja mis läks halvasti."

"Kui sa lähed suurele staadionile, kus on üle 60 000 pealtvaataja, siis sa pead õppima sellega toime tulema. Loomulikult lööb see emotsiooni üles, loomulikult on adrenaliin üleval, aga sa pead õppima sellega hakkama saama ja kui sa sellega hakkama saad, siis see aitab sind."

"Nimed kutsutakse välja, hümn mängitakse lühendatud versioonis ja siis sa oled minut poolteist seal pjedestaalil ja sa mõtled, kas see tõesti vääris seda, et sa oled 17 aastat järjest iga päev kaks korda päevas trenni teinud? Ma ütlen, et väärib küll," meenutas Nool suure töö vilju. "See emotsioon, mis sa saad selle minuti jooksul, see ongi kõik asjad, mis sa tegid, on õiged olnud. Kõik mahub sinna minuti sisse ära ja tegelikult oled kõik õigesti teinud."

"Sydney oli nagu eile, kuigi oli juba 17 aastat tagasi. Need võimsad emotsionaalsed laengud talletuvad nagu mõned ilusad lapsepõlvemomendid, mis olid ka nagu eile, kuigi olid juba võib-olla 40–50 aastat tagasi."

Lisaks tehti seekordses "Areeni varjus" juttu raha olulisusest spordis ning räägiti Nõukogude Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi korvpallimeeskonnast ning sellest, kuivõrd oluline roll oli tormilisel perioodil Eesti publikul.

Järgmises saates: kuidas võistlusärevuses vaimseid pingeid taluda, kehalist valu ja vigastusi trotsida? Operatsioonisaalis tegutseb doktor Mihkel Mardna, kes sportlasi taas jalule on aidanud. Kahevõitluse aladel murtakse vastast armutult ja kõige tulisemas duellis lähevad käiku ka ebaausad võtted. Võitlusel ausa mängu eest ei näi aga tulevat lõppu: mängus on suur raha ja ikka tekib kellegil kiusatus võtta keelatud ainet.