Tudeberg rääkis "Areeni varjus", kuidas kasiinos teleõiguste rahaga mängiti
Seekordses saates "Areeni varjus" astuti Eesti Televisiooni sporditoimetuse töötuppa, kus reporterid spordirahva tegusid pildi ja sõnaga jäädvustasid, muuhulgas sai teada, kuidas toimetuse juht Toomas Uba Monaco kasiinos raha peale mängis. Lisaks sai näha keerulist aega pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, kui paljud inimesed elasid peost suhu. Ent samas andis priius unistustele tiivad ja sportlased murdsid tahtekindlalt eesmärkide suunas. Sõna sai ka maailmakuulus korvpallitäht Arvydas Sabonis Leedust.
"Sporditoimetuse vaieldamatu juht oli ikka Toomas Uba, ta elas väljaspool igasuguseid seadusi, oli ainuvalitseja ja ainuotsustaja," rääkis endine tipplaskesuusataja ja ERR-i sporditoimetaja Even Tudeberg saates "Areeni varjus". "Ega seal toimetuses see sõprus nii siiras ja põhjalik ei olnud, sest eks Uba karistas neid iga väiksema eksimuse eest ikka valimatult ja halastamatult."
Tudeberg meenutas ka omaaegset seika Monacost, kui nad Ubaga koos kasiinosse sattusid. "Kuidas üldse jõudsid eetrisse suusaülekanded? Ajad hakkasid keeruliseks minema, riigitelevisioonis raha väga palju polnud. Kuna minu firma Guvatrak tegeles reklaamitootmise ja –vahendamisega, siis otsustasime Ubaga, et lähme Monacosse ja ostsime seal seitsmeks aastaks õigused," alustas Tudeberg. "Toomasel oli väike hasartmängukirg sees ja Monacos on üks koht, kus on hästi palju võimalik raha maha mängida, kui sul on valge särk ja ülikond seljas. Toomas oskas väga ilusti õhtul niimoodi toast välja minna, et ma ei pannud tähele, aga hommikusöögilauas vaatasin, et toit üldse ei istu ja ta on üldse väga morn. Küsisin, et ega Toomas juhuslikult mängimas käinud Monte Carlo mängupõrgus. Käis jah, oli kõik raha maha mänginud."
"Kuna meil oli raha vaja tagasi saada, kaubad ära teha, siis tõmbasin ka valge särgi selga, passid tasku ja läksime nagu kaks õiget meest, lipsud ees, sinna," jätkas Tudeberg. "Ma muud ei osanud, kui ruletilaua taga, punane ja must, ühe peale oli even kirjutatud. Ütlesin, et paneme siia kogu raha. Üks pool tundi seal mängisime, täiesti juhuslikult litreid ühest kohast tõstes. Saime kogu raha tagasi ja lahkusime. Ja niimoodi need teleõigused tol ajal saavutati."
Tõnu ja Toomas Tõniste Autor: ERR
Olümpiamängudelt hõbeda ja pronksi võitnud kaksikvendadest Tõnu ja Toomas Tõniste meenutasid, et nõukaajal oligi sport elu, polnud selliseid kõrvaltegureid nagu tänapäeval. "Said aru, et kui oled tugev, siis pääsed laia maailma, sul on võimalus ka päevarahasid natuke teenida," rääkis Tõnu Tõniste.
"Kuigi Nõukogude ajal oli võib-olla raske konkreetseid eesmärke raske seada, aga ma arvan, et sel ajal oli noortesport popp," lisas endine väravavaht Mart Poom. "Loomulikult oli vähem valikuid, vähem segavaid faktoreid, ei olnud elektroonikat või nutimaailma. Lapsed olid õues ja tegelesid mitme spordialaga. Loomulikult oli see lapsevanematele tasuta, olid spordikoolid.
"Nõukogude süsteem oli paigas, süsteemi sees oli suhteliselt mugav liikuda," arvas sõudmise kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson.
"Nõukogude Liidu spordisüsteem oli kindlasti professionaalsem ja seal raha ei loetud, oli praktiliselt laager laagri otsa. Enamik ajast aastast olid laagrites ja sealt see karastus tuli," meenutas vehkleja Kaido Kaaberma. "Kui mina liidukoondises olin, siis oli iga kuu kuni kolm nädalat laager. Loomulikult oli selline kopp ees, et ei tahtnud relva nähagi hooaja lõpus."
"Kui Nõukogude Liit lagunes, siis Eesti spordil praktiliselt raha ei olnudki, kõik läks nulli," jätkas Kaaberma. "Ja ka minu vorm võib-olla langes selle peale, et pidi olema nagu üksik hunt siin Eestimaa pinnal."
"Minu jaoks oli üsna raske periood see iseseisvumise järgne aeg, kui Eestis mitte ainult ei lagunenud, vaid ka lõhuti ära kogu see spordisüsteem," sõnas Jaanson. "Kui tuli täiesti omal käel hakkama saada."
"Minu karjäärile tuli Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal väga-väga õigel ajal, võib-olla viimasel hetkel," mõtiskles Poom. "See on selline aeg, kus sa pead juba tegema esimesi samme meesteklassis, ennast tõestama ja hakkama läbi lööma. See avas piirid, avas uued võimalused silma jääda ka välismaa klubidele."
"1993. aastal olid ju kõik sportlased sisuliselt sissetulekuta. Kõige suurem toetus oli neli, kes Barcelona olümpial olid kaheksa hulgas, said riigitoetust 800 krooni. Kõik olid vaesed," nentis kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool. "Aga vaesus ei domineerinud eesmärgi püstitamise kõrval."
"Meil oli paar väga andekat mitmevõistlejat, kes olid tol hetkel baarijoojad, kes heietasid alati, kui kuskil üritusel kokku saime. Kui nad olid purupurjus, siis heietasid, et kui oleksid omal ajal jätkanud, oleks teinud sellise tulemuse," jätkas Nool. "Minu üheks motivaatoriks oli see, et ma ei tahtnud olla 30-aastane alkohoolik, kes heietab, kuidas tema oleks teinud kõvasid tulemusi juhul kui ta oleks viitsinud sporti edasi teha."
Järgmises saates: kui kaalukat osa võite sepistades on täitnud sportlaste abikaasad ja lapsed? Linnulennuline ülevaade Eesti kõigi aegade edukaima jalgpalluri Mart Poomi karjäärist Inglismaal. Sellest, mis profisportlase põneva elu väliskihi all peitub, jutustab tema abikaasa Lissel Poom. Poolehoidjaid hullutanud Martin Müürsepp, Tiit Sokk ja Gert Kullamäe räägivad korvpallurite säravamate saavutuste tagamaast. "Areeni varjus" on ETV eetris esmaspäeviti kell 20.
Toimetaja: Maarja Värv