Järgmisel aastal tõuseb kõrgema kutsetasemega noortetreenerite palk ({{commentsTotal}})

{{1505830980000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Kultuuriministeerium suurendab 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite töötasutoetuse palgafondi 35,2% ehk 6 015 000 miljoni euroni aastas. See tõstab järgmisel aastal treenerite senise 637-eurose alampalga 850 euroni kuus.

Oluline on siinkohal märkida, et kinnitati ka uuenenud töötasutoetuse põhimõtted, mis tagavad treeneritele palgatõusu ka siis, kui palgafondist toetust saavate treenerite arv kasvab.

Seni on palgatõusu pidurdanud toetusele kvalifitseeruvate treenerite arvu kasv. Seetõttu hakatakse järgmisest aastast toetama kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist, milleks on 1 100 000 tundi aastas. Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et sarnaselt kõrgharidusega kultuuritöötajate alampalgale soovitakse lähiaastatel tõsta ka treenerite alampalk Eesti keskmise tasemele.

Treenerite töötasutoetuste avaldusi menetleb Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, mille juhatuse liikme Toomas Tõnise sõnul on treenerite tööjõukulude toetusprogramm üks mõjusamaid spordikorralduslikke samme iseseisvuse taastanud Eestis.

"Minu jaoks oli kõige olulisem ja parem sõnum treeneri töökulude projekti toetust järjepidev kasv, mis on minu arusaamise järgi viimase aja üks kõige õnnestunumaid projekte Eesti spordis. See tähendab, et loome treeneritele kindlustunde," lausus Tõnise Vikerraadiole.

"Loome neid väärtustava palga ja selle kaudu saavad trenni teha 40 000 - 50 000 last. Loome sellega treenerikutsega oreooli, et see on vahva kutse ja tasub treeneriks õppida kas ülikoolis või kursustel. Sellega tagame Eesti spordi järjepidevuse."

"Kui alustasime kolm aastat tagasi, siis olid need summad päris tillukesed," meenutab Tõnise. "Kui praegu räägime, et täiskoormusel töötava treeneri brutopalk võiks olla 850 ja natuke peale, siis ta ikka erineb oluliselt sellest 550-st, mis oli kolm aastat tagasi."

Eesti spordi rahastamise algpõhimõtete üle on vaieldud kaua. Alati on raha vähe ning juurde proovitakse seda peaasjalikult saada avalikest vahenditest. Toomas Tõnise sõnul sõltub Eesti spordi edukus kahest raha taga seisvast murekohast.

"Üks on treenerite palk ja teine on spordialaliitude toetused. Tänane üks hea uudis oli ka see, et avatakse üks lisameede erinevate rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks, mis võimaldab Eestit tutvustada, oma sportlastel paremini kodus esineda ja teha seda lisaraha, mitte mingi teise tegevuse arvel. Olgu see toetus kui suur tahes."

Vaata ka ETV spordisaate lugu:

"Tegelikult on alati raha vähe ja alati soovitakse leida raha juurde. Tulgu neid toetusprojekte täna, homme ja ülehomme, aga see ei tähenda seda, et korraldajad peaksid käed rüpes istuma ja elama ainult selle raha pealt. Niikuinii otsitakse ja leitakse ise toetajaid. See on üks ja igavene protsess."

Tõnise toob välja, et spordivõistlus on avalik sündmus. "Ta on nähtaval ja kui keegi tahab, et ka tema oleks nähtaval, siis tal on kasulikum siduda end selle popi üritusega ja ta saab endale mainekujunduslikult väga hea paketi."

Kultuuriministri poolt kinnitatud määruse muudatused rakenduvad 1. oktoobrist, kui algab taotluste esitamine treenerite tööjõukulude katteks 2018. aastaks.

Toimetaja: Siim Boikov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: