Edukad jääpurjetajad publikut ligi ei meelita: liiga külm on!
Tänavune talv jääb Eesti spordis eelkõige meelde laskesuusatamise ning põhja suusaalade maailmameistrivõistluste ja Kelly Sildaru kahe autasuga Aspenis peetud X-mängudelt. Alade spektrit laiendades võime aga öelda, et rohkelt medaleid tõid meile hoopis jääpurjetajad, kes osalesid väga edukalt kolmedel tiitlivõistlustel.
Veebruari keskel Poolas järjestikku peetud juunioride maailma ning Euroopa meistrivõistlustelt tuli Eesti koondis tagasi kokku seitsme medaliga. 10-aastane Saaremaa poiss Georg Paomees krooniti Ice-Optimist klassis koguni maailmameistriks. Samuti veebruaris aset leidnud Monotüüp XV klassi Euroopa meistrivõistlustel oli Eesti võistkondlikult esimene. Pronksi pälvis duo Olev Oolup-Andrus Padu. Ungaris toimunud DN-klassi Euroopa meistrivõistlustel seekord küll medalit ei tulnud. Parima eestlasena sai vanameister Vaiko Vooremaa kaheksanda koha. Talve lõpuks võib aga öelda, et jääpurjetajate saak oli võimas.
Lisaks tiitlivõistlustele on meie jääpurjetajad pidanud ka koduste karikavõistluste etappe ning muidugi Eesti meistrivõistlusi, mis toimusid läinud nädalavahetusel Võrtsjärve jääl. Kui suusatamist tänavune talv ei soosinud, siis jääpurjetajad võivad pigem rahul olla. Trenni sai teha hästi ning ilmselt mängis see kõrgete rahvusvaheliste tulemuste puhul tähtsat rolli.
„Meil siin Eestis on olnud suhteliselt head olud, sest lund on vähe olnud ja see on peamine faktor, mis takistab," arvas DN-klassi EM-il 124 mehe seas 46. koha saavutanud Marek Lentsius intervjuus Vikerraadiole. "Euroopas on ka jääga olnud probleeme, täiskasvanute EM-i asukoha otsustamine viibis ka seetõttu viimase minutini.“
Vaadates Eesti jääpurjetamise hetkeseisu, teeb rõõmu ala lai riigisisene geograafia. Kui varasemalt domineerisid peaasjalikult Haapsalu, Pärnu ja Saaremaa purjetajad, siis viimastel aastatel on silma paistnud ka Tartu ning Tallinna sportlased. Teine positiivne ilming on just noorte konkurentsivõimelisus Euroopa ning maailma tasemel. Heaks näiteks on 23-aastane Eigo Helimets. Tartust pärit jääpurjetaja peab sporditegemist kombineerima nii töökohustuste kui ka haridusteega, kuid sellest hoolimata suutis ta juunioride maailmameistrivõistlustel DN-klassis välja võidelda hõbemedali. Kaugel polnud ka MM-tiitel, mille napsas rootslane Eddie Klemets.
„Hetkel olen sellega hõbedaga päris rahul, sai palju vaeva nähtud enne tiitlivõistlusi," kommenteeris Helimets. "Kogu lõppresultaat tuli välja selgitada viimases sõidus. Endalegi üllatuseks suutsin ennast väga hästi talitseda ja ei läinud närvi. Jää oli väga hea, olid raskemad tuuleolud, mis panid võistlejad proovile.“
„Et jõuda täiskasvanute tasemel kõrgesse konkurentsi, tuleb veel vaeva näha. Üleminek on selles mõttes raske ja alguses pole tulemuste poolelt suurt midagi oodata. Kogemused tulevad aastatega ja eks see üks vaikne trepist üles ronimine ole. Kõik on aga võimalik ja enda sooritust pean väga heaks – suutsin ennast Euroopa parimate sekka sõita ja seal juunioride maailmameistriks tulnud rootslast edestada," tõdes Helimets.
Kuigi koduste karikavõistluste viimane etapp on tuleval nädalavahetusel veel ees, mõtlevad jääpurjetajad kindlasti juba ka tulevale hooajale. Eesti alaliidu jaoks saab see olema väga töine, sest Eesti Vabariigi 100. ning Eesti jääpurjetamise 130. aastapäeva puhul toimuvad siin nii maailma- kui ka Euroopa meistrivõistlused. Kindlasti teevad asjaosalised oma parima, et olulistele võistlustele ka omajagu rahvast meelitada. Riike, kus jääpurjetamine väga suurt populaarsust naudiks, paraku palju pole. Samas saab ala teha põnevaks mitut moodi.
„Poolas on jääpurjetamine hästi kajastatud ning riigi poolt tugevalt toetatud,“ sõnas Marek Lentsius. „Kui ma ei eksi, kasutab Ungari talveturismi populariseerimisel jääpurjetamist. See on ka Eestis sellel hooajal mingil määral käima läinud.“ Aga see rahvas, kes käib võistlust koha peal vaatamas…? „See on ikkagi suhteliselt väike, sest asukohad on väga erinevad ja lisaks ka see, et külm on. See on publiku jaoks põhiline faktor.“
Toimetaja: Anders Nõmm