"See on olnud veidi teistsugune mu varasemast elust. Püüdsin tõesti teha palju selliseid asju, mida ma viimastel aastatel polnud teinud."

Austerlanna alustas laskesuusatamisega 16-aastaselt ning sellest ajast saati koosnes tema elu vaid söö-maga-treeni rutiinist. Eelmise hooaja järel spordiga lõpparve teinud Hauser sõnab, et tema elu kulgeb nüüd hoopis teises tempos. 

Laskesuusakarjääri jooksul tegi ta 387 maailmakarikasarja starti. Lisaks kuulub tema auhinnakappi maailmameistritiitel, üksteist pjedestaalikohta paarissegateatesõidus, võidud kõigil individuaaldistantsidel ja osalemine neljadel taliolümpiamängudel.

"Mul polnud sugugi kahju, et ma ei pidanud mais taas treeningutega alustama," rääkis ta IBU-le antud intervjuus. 

"Esimesed 2–3 kuud puudus mul igasugune motivatsioon spordiga tegeleda. Tunne oli selline, et "sa ei pea seda enam tegema, seega ära tee". Nüüd olen motiveeritum – teen sporti koos sõpradega, sõidan rattaga ja matkan mägedes. Ma ei igatse taga kaks korda päevas toimunud treeninguid, kuid naudin seda, et saan teha asju siis, kui ise tahan."

Kuigi Hauser ei kahetse, et ei pea enam rasket treeningrutiini läbima, tunneb ta siiski puudust inimestest ja võistlemisest endast. 

"Kohtasin viimase 14 aasta jooksul MK-sarjas nii palju toredaid inimesi. Mõtlen sageli Šveitsi tüdrukutele, kellega viimastel aastatel palju koos treenisin. See ongi karjääri lõpetamise juures kurb pool."

Lisaks toob ta esile praeguse Saksamaa naiste koondise treeneri Sandra Flungeri, keda ta enda jaoks väga oluliseks peab. 

"Tema ja Alfred Eder toetasid mind alati – nii headel kui ka halbadel aegadel. See on väga kummaline tunne, sest olime varem peaaegu iga päev koos. Alles mõne päeva eest rääkisime esimest korda pärast seda, kui olin karjääri lõpetanud," sõnas ta. 

Oma karjäärile tagasi vaadates tõuseb esile Hauseri viimane võit – eelmise aasta detsembris Östersundis toimunud jälitussõit. 

"Le Grand-Bornandis saavutatud võidust oli möödas kolm aastat. Kuigi ma pole seda kunagi välja öelnud, oli mul alati üks viimane suur eesmärk: võita jälitussõit. Kui peaksin veel vaid ühe võistluse võitma, tahtsin, et see oleks just jälitussõit. Kui see mul õnnestus, oli tunne tõeliselt eriline."

Austria sportlase sõnul ei ole tema tulevikuplaanid pärast tippspordi lõpetamist veel päris selged, kuid samas ei tunne ta selle pärast ka erilist survet. 

"Minu sõjaväekohustus lõpeb 31. augustil. Seejärel pean leidma midagi uut, mis mulle meeldiks. Olen veidi kimpus küsimusega, millises suunas edasi liikuda. Vajan veel veidi aega, et järele mõelda, mida ma tahan."

"Olen oma karjääri eest väga tänulik, sest edu saavutamiseks on vaja nii õnne kui ka toetavaid inimesi enda ümber. Lisaks olen tõeliselt üllatunud, et mu karjäär nii kaugele jõudis. Kui vaatan sellele tagasi, siis saan öelda iseendale, et mul oli tõesti edukas karjäär. Sportlasena ei saanud sellistele asjadele just tihti mõeldud," rääkis Hauser.