Just koos koondisega Itaalias käinud ja seal Eesti 0:5 lüüasaamist tunnistanud mees valiti juunis taas jalgpalliliidu presidendiks, kui seljatas suurelt Ragnar Klavani, kes lubas praegu 126. kohal paikneva Eesti FIFA edetabelis tõsta 50 parema sekka. Pohlakule pole see isegi oluline mõõdupuu. 

"Me oleme ikkagi Euroopa kõige vaesem jalgpallimaa ja lisaks veel katkestatud kultuuriga. See, kuidas meie seda asja üles ehitame, me tahame ikkagi jõuda Euroopa keskmiste hulka. Selle nelja aasta jooksul tahaksime kinnistada ennast Rahvuste liiga C-tasandil. FIFA edetabel ei ole tänapäeval mõõdik, Rahvuste liiga ranking on see mõõdik," teatas Pohlak.

Kui 2024. aasta detsembris teatas tippjalgpallist loobuv Klavan, et kandideerib Pohlaku vastu, tegi avalikku kampaaniat, tutvustas programmi ja kutsus teda osalema debattidele, otsustas vastane avalikkuse eest peitu pugeda. Lilleküla staadionil intervjuu alguses ulatame talle Klavani tiimi valmiskleepsu sõnumiga "Jalgpall on kõigile".

"Näen seda esimest korda. Ma ei ole kunagi varem seda näinud – ei seda sümbolit ega seda konkreetset kleepekat," nentis Pohlak. "Esimene tunne… ma ei seostanud seda mitte millegagi ja siis, kui ma lugesin, loomulikult sain aru, mis asi see on. Aga ju see võib-olla kirjeldab ka siis seda olukorda, et see ei olnudki nagu päris võib-olla…"

Eilat: Kas teile ei tundu, et kuigi te seal valimistel osutusite võitjaks ja jalgpallifigurandid valisid teid presidendiks, siis kuidagi avalikkuse silmis tekitati ikkagi tunne, et te kaotasite?

Pohlak: No ei. See, kuidas näiteks inimesed tänaval pärast seda tulid ja olid õnnelikud ja tänasid ja nii edasi. Ma arvan, et mingi kuukene ei möödunud ühtegi laevasõitu Virtsu-Kuivastu või vastupidisel liinil, kui ei oleks tulnud viis-kuus inimest rääkima, kuidas nad elasid kaasa. Kui kedagi meeletult peksma hakatakse ja eriti kui pekstakse mingis veel ühes kindlas keskkonnas, siis äkki need vastureaktsioonid on… Ma ütlen, ma seda, mida sa räägid, ei samasta, see on mulle üldse võõras.

Kui Pohlak peab enda viimase nelja aasta suurimateks saavutusteks jalgpalli sisehallide ehitamist ja jalgpalli solidaarsusmehhanisme, siis Klavani tiim kritiseeris ainuisikulist  juhtimisstiili ja läbipaistmatust. Tagantjärele nimetab Pohlak vastaste kampaaniat räpaseks ja see oli ka põhjus, miks temast poole aasta jooksul kuulda polnud.

Pohlak: Ma ei tohi kasutada samu relvi, mida teine pool kasutab, kas või juba põhjusel...

Eilat: Et ei tohi avalikkuses diskuteerida jalgpalli tuleviku, sisu ja programmi üle? Nii nagu seda debatti sooviti ju teha?

Pohlak: Vastupidi, see ei olnud ju asja sisu, see oli ju lihtsalt, ma ei tea, vorm, mida loodi. Sa ei lähe kaasa. Sa ei lähe isiklikuks, sa ei lähe kaasa sopaloopimisega, sa suudad mõelda ka teisest poolest mitte kui vastasest, vaid kui inimesest, kellest sa pead justkui nagu hoolima.

Eilat: Korra tulen tagasi, kes loopis soppa? Kes alandas, kes häbistas keda?

Pohlak: Ehitatud üles sellele tavapärasele loogikale, et teist poolt alandada, teist poolt näidata idioodina, kaabakana, pätina, mida iganes. Minu arust puudustest või vajakajäämistest seal ju primaarset juttu ei olnud, need olid ju ikkagi naeruvääristamised ja muud sellised asjad.

Eilat: Hästi konkreetne väide, et on naeruvääristamine. Millega naeruvääristati? Millega te tundsite seda naeruvääristamist?

Pohlak: Ma ei taha selle teemaga küll kuidagi kaasa minna.

Pohlaku sõnul puudus vastaskandidaadis sisu ja tema meeskond, kuhu kuulusid jalgpallivälised inimesed, nagu näiteks suhtekorraldaja Taavi Linnamäe, endine minister Tiit Riisalo, juhatuse kandidaadina kindral Martin Herem, ei olnud tõsiseltvõetav.

Pohlak: Kogu see seltskond, kes seal taustal toimetas, oligi ju butafooria seltskond. Need, kes on ju täpselt samamoodi poliitikutele n-ö sitast saia teinud. Jalgpall kui võib-olla teistsugune kogukond, kus inimesed teavad, kellega tegu on, kus siis ei ole võimalik veenda kedagi vastupidi, sellepärast ei toiminudki…

Eilat: Mida te peate silmas siis? Et sitast saia ja Klavanist presidenti?

Pohlak: Ma pean silmas, kui luuakse muljeid ehk siis kui asjal sisu tegelikult ei ole ja luuakse muljeid. Kui oleks tegemist olnud n-ö laiema valimisega, nagu see seltskond seal ümber on tavaliselt harjunud korraldama, siis oleks sul võimalik inimesed ära petta.

Eilat: Klavani tiimis oli nii erinevaid inimesi ja programmis palju ideid, kas te midagi võtate tema programmist endaga kanda ka?

Pohlak: Jah, ütleme siis mõned fookused, näiteks IT-teema. Ma ei kujuta ette, kuidas juhiksid jalgpalli inimesed, kellel puudub igasugune seos selle alaga. Täiesti ebareaalne.

Eilat: Et jutt, et näiteks endine kaitseväe juhataja aitaks võib-olla distsipliini ja meeskonnavaimu ja selle hoidmisega, teid ei veena?

Pohlak: Kas sa oled naiivne või päriselt lihtsalt mängid? Kuidas on võimalik, et sõjaväelasest juhatuse liige mõjutaks kuidagi valdkonda läbi distsipliini? Kuigi ta võib kõnetada ka selliselt, et Heremi ajal likvideeriti spordirood ja pole olnud kuigi spordisõbralik tegelane, eks ole. Ja on ju aru saada, miks toodi selliseid inimesi – lihtsalt, et luua muljet, justkui oleks mingi väga tõsiseltvõetav asi.

Samal ajal jalgpallijuhi valimistega sai Pohlak UEFA täitekomitee liikmeks, aga üles tõusid ka mitmed skandaalid – näiteks väidetav tuginemine fantoomklubidele ja ka konkurentsiameti kriminaalasi seoses Pohlaku ettepanekuga klubidevaheliste noormängijate liikumiste osas.

Jalgpallikuninga sõnul on ta näinud pabereid, et kõik see on fabritseeritud tema vastaste poolt. Teooriaid, miks Klavan Pohlaku vastu kandideeris, kostus ka "Pealtnägija" kõrvu mitmeid, alates sellest, et kõige taga olevat tema vana rivaal Indrek Kannik ja lõpetades väidetega, et enne valimisi esitati Pohlaku peale kaebusi nii kaposse kui ka välisluureametisse.

Pohlak: Ma ei ole mitte ainult mõelnud, vaid ma tean ju päris palju asju. Minusse suhtumine ühiskonnas on ju ikkagi küllaltki polariseeritud. Ja noh, mulle on igasuguseid huvitavaid asju toodud ja näidatud, aga…

Eilat: Aga no ikkagi nüüd teooriad lähevad ju veel pöörasemaks, kuni selleni, et uurimisasutustesse on mindud kaebama teie peale. Kes täpselt, ei olegi võib-olla oluline. Aga teil on informatsiooni, et põhimõtteliselt on asja proovitud lausa ajada riigi instantside tasandilt?

Pohlak: Mitte ainult informatsiooni, vaid teadmist.

Eilat: Aga mis see tähendab? Mis see teadmine on?

Pohlak: Ma ei lähe siit edasi, aga kindlasti ei olnud Ragnar Klavan esimene inimene, kellele pakuti jalgpalliliidu presidendiks saamist. Neid inimesi on olnud üksjagu rohkem.

Eilat: Kes seda pakkuda sai?

Pohlak: Sa ei saa mu käest siit rohkem kätte.

Eilat: Aga televaataja kuulab, ta ütleb, et teil on teadmine, et keegi on pakkunud Ragnar Klavanile seda kohta. Teadmine, et uurimisinstantsides on tehtud selliseid mingisuguseid asju ja teie…

Pohlak: Las see jääb selleks hetkeks, kui hakatakse ajalugu kirjutama.

Ajalukku läheb, et Pohlak võitis Klavanit kahekordse häältesaagiga ning nüüd nimetab ta enda suurimateks väljakutseteks jalgpallis Eesti Premium liiga arendamist ja rahastuse stabiilsust.

Ometi pole jalgpallijuht pärast tagasivalimist saanud ainult sisulisele tööle keskenduda ja tal on tulnud pidada ka sõnasõda Eesti Olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaidiga, kes Pohlaku sõnul kuulutas juba enne EOK ametisse saamist jalkaliidu paleepööret. Viimane seda eitab ja Kaljulaidi sõnul muutus hoopis üks tema kabinetis peetud vestlus lausa hirmutavaks. 

Pohlak: Ma ei tea, kas keegi peale Kersti enda usub ka seda, mis ta rääkinud on.

Eilat: Sellist asja pole olnud?

Pohlak: Absoluutselt [mitte]. Olles selle asja sees ise, teades, kes see inimene on olnud – ma pean silmas vabariigi president –, teades, kuidas me suhtlesime, enne kui ta presidendiks sai, siis see kõik on nii absurdne. Kuni nende samade väideteni välja. Jääb üle ainult imestada, kuhu me omadega jõudnud oleme.

Eilat: Seal kabinetis te käisite, see on fakt?

Pohlak: Jah, loomulikult.

Eilat: Aga mingisugust kapi rammimist käte või peaga?

Pohlak: Absoluutselt mitte. Ma olin tema kommentaaridest, kuidas öelda, ehmatanud. Kuidas inimene niimoodi saab rääkida?

Eilat: Mis ta rääkis teile siis nii hirmsat?

Pohlak: Kuidas Veiks temale ikkagi surub hirmsasti peale, et ta teeks ühe avalduse, aga tema on ikkagi… ta on küll Veiksi ja Raku sõber, aga tema seda avaldust tegema ei hakka ja kes ikka võidab ausa võitluse, talle saadab ta õnnitlussõnumi. Mida ta muidugi teinud ei ole. Kogu seda tonaalsust ja kogu seda asja kuulates ma ei saanud aru, kus ma olen.

Eilat: See asi oli teil aruteluks ja probleemiks ja reageerisite üle?

Pohlak: Ei, ma ei reageerinud üle mitte kuidagi, ma jäin täiesti rahulikuks. Raske oli loomulikult, sest ma võtan sellised asjad enda ligi. Ma ei saa aru, kuidas inimene saab selliselt käituda.

Eilat: Kersti Kaljulaid on küllaltki jõuline natuur, kahtlemata. Kas teile sobib sellistega suhelda või on pigem raske?

Pohlak: Ei, mul küll probleemi ei ole. Küsimus ei ole ju jõulisuses. Küsimus on lõpuks alati ju arukuses või selles, kui inimene midagi räägib, kas on selge jutt või segane jutt, kas ta valetab või räägib tõtt, kas ta on siiras või on võlts. See, kui keegi on rohkem ja vähem jõuline, see nüüd küll mingi probleem pole.

Eilat: Vahetame teemat. Te saite UEFA-s täitevkomitee liikmeks, oluline roll. Nüüd ei pea nii, nagu te mulle 2018. aastal intervjuus ütlesite, peost suhu elama, 13 000 iga kuu pangakontole supsti ja olemas. Kas seal peab midagi sisulist ka tegema või kuidas see töö käib?

Pohlak: Jah, aga ma ütleks, et ega mu tegevuste maht seal enne oli umbes sarnane, kui ma ka täitevkomitee liige polnud, sest ma olen selline aktiivne ja olen omal initsiatiivil küsinud teatavaid vastutusi ja tegelenud teatavate vastutustega. Eks mahtu on juurde tulnud veidi.

Eilat: Hiljuti on avalikkusest läbi käinud teema, et UEFA on toetanud Vene klubisid ka sõja ajal ligemale 10 miljoni euroga, samal ajal kui Ukraina klubisid ei ole toetatud. Milline teie moraalne hinnang sellisele teole on?

Pohlak: Sellele on raske või ei saa moraalset hinnangut anda, sellepärast, et see, kuidas ajakirjandus seda esitanud on… jällegi, veel kord – UEFA täitevkomitee neid asju arutanud ei ole. Aga tundes neid mehhanisme, mis on, siis ma arvaks, et tegelikult on olukord tavapärane ehk siis käitutakse lihtsalt mingite reeglite järgi.

Eilat: Miks Venemaa jalgpalliliit jätkuvalt on UEFA liige?

Pohlak: Sellepärast, et ta on UEFA liige. Praegu ta võistlustel ei osale, aga UEFA liige ta on ja ta pole ise sealt välja astunud ja keegi pole teda sealt välja arvanud.

Eilat: Aga teie täitevkomitee liikmena saaksite sellise ettepaneku teha, et arvame Venemaa välja UEFA-st?

Pohlak: Ausalt öeldes ma ei tea seda, aga ma ütleks, et see oleks väga veider ettepanek.

Eilat: Aga te ütlesite ka sellele küsimusele alguses vastates, et moraalset hinnangut on väga keeruline anda, miks see nii on, et siin on keeruline anda, Eesti vaates on siin ikkagi mustvalged seisukohad?

Pohlak: Aga sellepärast, et see, mida ajalehtedes kirjutatakse, ei ole suure tõenäosusega tõene.

Eilat: Aga Venemaa klubidele raha andmine – jätkuvalt, see näeb halb välja?

Pohlak: Jah, võimalik. Kui seda sellise nurga alt vaadata, siis jah. Aga kindlasti saab ka teda mõne teise nurga alt vaadata.

Eilat: Ma usun, et mõnigi ütleb selle peale, et teist ei sõltu mitte midagi, kui te seal UEFA-s olete ja isegi sellist asja ei suuda ettepanekuks vormistada, et Venemaalt raha ära võtta. Venemaalt, kes tapab Ukrainas inimesi.

Pohlak: Jah, sellist seost on võimalik luua, aga mul on väga keeruline selle eest vastutust võtta, ma olen äärmuslik patsifist selle nurga alt. Ma ei mõista ühegi sõja… et ükski sõda oleks kuidagi arukas või tark.

Eilat:  Aga seda enam ju? Kui te mõistate kõik sõjad hukka, seda enam on ju oluline, et sõdasid ei tekiks, et keegi ei saaks sõda alustada, et sõja alustajal ei oleks ka raha sõjapidamiseks. Ja siis me jõuame tagasi küsimuse juurde, et neil tuleb raha ära võtta.

Pohlak: Vaevalt, et Venemaa jalgpalliklubidelt rahade äravõtmine muudab sõda. Ma arvan, et selleks on vaja ikkagi midagi muud teha. Ja minu arust on isegi küünilisevõitu selliselt sellest rääkida.