Rein Jalakul oli suuri teeneid kogu Eesti spordimaastikul, ent hea sõnaga meenutavad teda ka korvpallurid. Aastail 1977 kuni 1996 oli Rein Jalak legendaarse Kalevi korvpallimeeskonna arst ning pälvis meeskonna arsti-treenerina 1991. aastal ka NSV Liidu meistrivõistlustel kuldmedali.

Tema uuenduslik lähenemine meeskonna ettevalmistamisel, eeskätt teaduslik lähenemine pälvis kaasteeliste, nii treenerite kui mängijate heakskiidu. Korvpall oli Jalaku suur armastus, sellega ta tegeles ise ja ülikooli ajal juhendas ka noori õpilasi.

Jalak lõpetas 1977. aastal spordimeditsiini erialal TRÜ arstiteaduskonna. Täiendanud end 1991 Saksamaal Heidelbergi ülikoolis, 1994 Lüdenscheidi spordivigastuste kliinikus, 1995 Freiburgi sporditraumatoloogia kliinikus, 1996 Roomas (magistriõpe) ning 2010 Göttingeni ja Potsdami ülikoolis. Harrastanud EPA SK-s August Soku ja TRÜ-s Ernst Ehaveeru juhendamisel korvpalli, tulnud 1974 Eesti karika võitjaks.

Töötanud 1978–87 spordiühingus Kalev spordiarstina, 1985–87 TRÜ spordifüsioloogiakateedri vanemteadurina, 1987–91 TRÜ treeninguprotsessi uurimise laboratooriumi juhatajana.

1998–06 olnud Tippspordi Uuringukeskuse ja Spordimeditsiini SA juhataja ning 2006–08 Audentese Ülikooli kolledži direktor ja professor. Töötanud professorina ka TLÜ-s.

Olnud 1987 universiaadil NL-i korvpallikoondise arst, 1998 Nagano tali-OM-il ning 2000 Sydney ja 2004 Ateena OM-il Eesti olümpiakoondise arst ning seitsmel universiaadil (1997–2009) Eesti universiaadikoondise arst. Töötanud ka Eesti suusa- ja judokoondise arstina.

Olnud Eesti Sporditeadlaste Seltsi tippsporditoimkonna juhataja, 1999–2001 EOK liige, 2001–05 EOK esindajate kogu liige, kuulunud EOK meditsiinitoimkonda. Olnud spordimeditsiiniföderatsiooni president ja ühenduse Sport Kõigile asepresident. Olnud ajakirja Liikumine ja Sport peatoimetaja, avaldanud palju artikleid, kirjutanud 18 spordi- ja tervisealast raamatut.