Arhitektuuriajaloolane Grete Tiigiste kaitses äsja Tartu ülikoolis magistritöö, milles uuris Tallinna linnapilti oluliselt muutnud olümpiaehitisi. Nende sekka kuulub ka Linnahall ehk omaaegse ametliku nimega V.I. Lenini nimeline Kultuuri- ja Spordipalee.

Nimele vastavalt on Linnahalli ajalugu spordiga tihedalt seotud. "Kui Linnahalli planeeriti, siis spordi osal oli tegelikult suurem tähtsus kui kontserttegevusel," lausus igapäevaselt Arhitektuurimuuseumis kuraator-programmijuhina tegutsev Tiigiste Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".

"Igasugused poksiareenid, lava pidi olema võimeline muutuma korvpalliväljakuks. Mõtteid tehti hästi palju. Aga jäähoki ja jääsporditegevusele mõeldud hoone - sellena ta teenis ja minu meelest meil puudub Tallinnas korralik linlastele mõeldud, aga samuti sportlastele mõeldud jäähall, mis asuks kesklinnas ja heas asukohas."

"Et oleks kättesaadavus harrastus- ja rahvasportlastele, samuti võiks tulla sinna turistid. Samuti treenida professionaalid," jätkas Tiigiste. "Kui Linnahall läheb kunagi töösse, siis spordi osakaal peaks säilima täiel määral."

Linnahall valmis 1980. aasta olümpiamängude purjeregatiga seotud ehitustööde käigus ja muude asupaikade hulgas oli küsimuse all ka selle rajamine praeguse Kalevi Keskstaadioni juurde. "Seal oligi argument, et teeme ta sinna, sest Linnahallil peab olema sportlik iseloom," selgitas arhitektuuriajaloolane.

"See on olnud Linnahalli ajaloos oluline ja ma arvan, et kui kunagi hakkab selle majaga midagi edasi juhtuma, siis see sport jääb sinna igal juhul alles ja hall toimib sellisena nagu ta kunagi mõeldud oli."

Kuigi Linnahalli tulevikust on räägitud aastaid ja päris palju, siis seisab ta juba 15 aastat kasutuseta. On käidud välja erinevaid ideid. "Mina isiklikult arvan eriala uuriva inimesena, et see konverentsikeskus ei olegi mingi lahendus, mis võiks olla. On kaks võtit: üks on kultuur ja teine on väga tugevalt sport," ütles Tiigiste.

"Lisaks mainitud jääspordialadele asub Linnahall mere ääres ja seda funktsiooni ei ole üldse ära kasutatud. Praegu käivad inimesed seal toredasti ujumas ja see toimib päris hästi, aga sinna võiks välja mõelda avaveedistantsid, teha välibasseinid ujumiseks."

"Kui sellised funktsioonid Linnahallile tulevikus liita, siis see käivitaks seda hoonet veelgi, tekitaks huvi kohalike seas, sportlaste seas, samuti väliskülaliste seas, kes tulevad mööda merd, vaatavad, kui tore tegevus siin toimub ja soovivad ka sellest osa võtta," usub ta.

"Meie naaber Helsingi on sellega päris hästi hakkama saanud. Neil on igasugused mereäärsed saunakompleksid, kus saab tegeleda avaveeujumisega ja nii edasi. Miks mitte ka Tallinnas selle peale välja minna. Ma arvan, et see oleks päris nutikas lahendus."

Tiigiste sõnul tasub põhjanaabritelt eeskuju võtta veelgi. "Tallinna Linnahall võiks ju linlasi teenindada samal viisil nagu teenindab Helsingis Oodi keskraamatukogu, kus on demokraatlik ruum, kus kõigil on võimalik tulla ja midagi toredat teha," võrdles ta.

"Ja mis peamine - inimesed ei pea alati midagi maksma. Meil on Linnahall olemas, ta on rahvusvaheliselt väga tuntud oma vormi ja olemuse poolest. Et see kuidagi ümber kohandada ja kasutusele võtta - miks ka mitte."