"Tänan Risto Jamnest ja Mihkel Mardnat, nad aitasid mind 24/7 ja tegid kõikvõimaliku, et ma üldse suudaks jalgel olla. Pärast teivast läks olukord päris kehvaks, oli väga raske liikuma saada. Minu jaoks on päris müstiline, mis praegu juhtus," rääkis Õiglane pärast 1500 meetri jooksu Eesti ajakirjanikele.

"Valasin päris palju pisaraid! Võtsin seda kui oma elu esimest ja viimast olümpiat, see oli emotsionaalselt väga ülev. Kui tuled olümpiale rekordite arvestuses 15. või 17. tulemusega, on väga raske mõelda, et tuled esikuuikusse. Kaks väga tugevat konkurenti said nullid, aga see on kümnevõistlus, selliseid asju juhtub. Ilma naljata, see oli emotsionaalselt nagu medal. See trumpab kõik mu tiitlivõistlused üle," kinnitas Õiglane.

Eestlane pakkus Eesti spordisõpradele võimsa elamuse teivashüppes, kus ta kirjutas uueks isiklikuks rekordiks lausa 5.30 ja teenis sellega alavõidu. "See 5.30 oli nagu välk selgest taevast - ma teadsin, et olen 5.20 võimeline hüppama, aga 5.30 kuidagi ukerdasin üle. See oli päris äge! See on üks kõige suurem põhjus, miks ma sporti teen. Selliseid emotsioone ei saa sa mitte kuskilt mujalt. Need külmavärinad... ma ei oska seda kirjeldada, see on see, mis ajab mind iga hommik üles," rääkis olümpiamängude viies mees.

"Olümpia on ju spordipüha, ega mul tuli pisar sellest ka, et teadsin, et see on mul üsna kindlalt viimane olümpia. Tulla siia, teha selline võistlus olukorras, milles mu põlv on - oleks imelik kui ma oleks kurb või et ma oleks tuim. See tuli kõik otse südamest."

1500 meetris oli Õiglasel teoreetiline võimalus võidelda ka neljanda koha nimel, aga hollandlane Sven Roosen tegi võimsa jooksu ning kogus eestlasest ikkagi 35 punkti rohkem.

"Mul oli plaan kiiremate meeste taga joosta nii kaua kui võimalik. Teadsin, et Roosen on väga tugev, arvasin, et [Ayden] Owens jookseb paremini. Mul oligi plaan Jussi [Ermi] taga joosta nii kaua kui võimalik, teadsin, et ta on väga heas jooksuvormis, aga mulle hüppas viimasel 200 meetril normaalne karu selga! Selline tunne, nagu oleks koha peal jooksnud ja teised läksid eest ära! Ei olnud enam mitte midagi võtta. Ausalt ka, lõppu ei mäleta, kõik virvendas ees, aga aja mõttes oli väga kõva. Kuklas oli mõte, et tahaks joosta aega, mis viiks mind järgmisele MM-ile," sõnas ta.

"Ebareaalselt palju eestlasi elab kaasa! Mul isegi naise juuraõpilased vaatavad, nad ei teadnud enne seda, mis kümnevõistlus ongi! Sürr on mõelda, kui paljudele see korda läheb. Mul on südamest suur au ka selliste suurte meestega koos kümnevõistlust teha. Jussil olid medalilootused, aga selline asi kahjuks vahepeal juhtub. Ta juba EM-i võitis, äkki tal nii suur pettumus pole, tal on juba midagi taskus olemas. Kõvad mehed on nemad ka, pange see ka kirja!" lõpetas Õiglane.