Lõiv sai 36 stardis olnud naise seas 19. koha, kaotades kodupublikut karjääri esimese - kuldse - olümpiamedaliga rõõmustanud Pauline Ferrand-Prevot'le veidi üle üheksa minuti. Tokyos oli Lõiv 17.

"Kohanumbrid on nii koledad! Enesetunne oli selle aasta kõige parem, olen oma füüsilise vormiga kindlasti rahul," rääkis Lõiv pärast võistlust Eesti ajakirjanikele. "Mul on kahju, et tegin teisel ringil vea, kukkusin ja lõhkusin amordi. Seetõttu jäi kindlasti paar kohta võtmata; ma arvasin, et sõidan parema tulemuse kui Tokyos ja lootsin seda nii väga, aga kahjuks ei olnud täna minu päev."

Lõiv jõudis finišisse verise vasaku küünarnukiga, ent tõdes, et kukkumised on sel alal tavapärased. "Katki on ta sellepärast, et pinnas, kruus, on väga terav. Seepärast on ka rehvivalik väga raske, sest need väikesed kruusakivid on teravad. Kukkumine ise ei olnud valus ega midagi hullu, lihtsalt meeste treeningul sõideti hüppe alla väike vagu sisse ja ma ei pannud seda tähele, sõitsin esirattaga sinna sisse. Iseenda loll viga," kommenteeris ta.

Väga raskelt kukkus pühapäevasel võistlusel teise prantslannana medalikonkurentsis olnud Loana Lecomte, kes viidi võistluspaigast ära kanderaamil. "Mul vedas, et ma proovisin treeningul A-, B- ja C-liinid ära. Mõtlesin veel laupäeval, et samas kohas, kus prantslanna kukkus, proovin B-liini ära, sest A-liin pandi selleks hetkeks kinni. Enamasti on kukkumine ikkagi sõitja viga, rada ega ratas ei ole selles süüdi. See on täiesti normaalne, kui oled punases ja pingutad sada protsenti, need vead tulevad kahjuks sisse," tõdes Lõiv.

Lõiv oli Pariisis rajal Scotti tehaselt saadud uue, elektrooniliste amortidega rattaga. Teisel ringil toimunud kukkumine lõhkuski amordi, ent Lõiv ei osanud vastata, kas vana rattaga oleks amort kukkumise järel teistmoodi käitunud. "Tõuse ja agressiivseid kohti oli keerulisem sõita, sest amort vetrub kogu aeg. Järgmistele tüdrukutele oli keerulisem järele jõuda, sest ma ei saanud nii hästi kiirendada. Kui mul oleks olnud vanad amordid - me ei tea, alati võid trossi ära lõhkuda, sest tross kinnitub samasse kohta, kus praegu on kompuutriosa," sõnas ta.

"Ma olen teada-tuntud rabistaja, kui midagi juhtub, siis ma ei mõtle. Üritasin ka siis kohe ratta peale istuda, aga sain aru, et lenks on jumala kõver ja ei saa niimoodi edasi sõita. Kindlasti läks sinna aega, ise arvan, et ilma kukkumiseta oleks ma sõitnud välja parema koha kui Tokyos. Ma arvan, et TOP10 oleks olnud liiga palju, sinna ei oleks ma ikkagi sekkunud," lisas Lõiv.

Naiste olümpiakrossi vaatas raja ääres 13 000 inimest, ala kauaaegne valitseja Ferrand-Prevot ületas oma esimese olümpiavõidu raames finišijoone Prantsusmaa lippude lehvivas meres. "Ega see ei ole ebatavaline, enne koroonat oli selline rahvamass MK-etappidel tavaline, eriti Šveitsis või Nove Mestos. Olen kisa ja käraga harjunud, aga võib-olla mitte sellega, et siin oli nii palju Eesti fänne. Mu ema-isa, mu treener, abikaasa - kõik on kohal, see oli eriline hetk. Eks ma ikka märkasin Eesti lippu, aga palju oli iseendaga tegemist," sõnas Lõiv atmosfääri kohta.