Aprilli alguses määras Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) Pariisi olümpiamängudele pürginud Priinitsale dopingureeglite rikkumise eest 18 kuu pikkuse võistluskeelu. Põhjuseks see, et Priinits ei olnud aasta jooksul kolmel korral dopinguküttidele kättesaadav. Apellatsioonikolleegiumi otsus tühistas aga Priinitsale määratud karistuse. Kolleegium tuvastas küll, et sportlane puudus testimiselt või jättis asukohateave esitamata kahel korral, ent kolmanda, sportlasele etteheidetava nurjunud testimiskatse osas leidis apelltsioonikolleegium, et EADSE ei ole tõendanud, et testija tegi kõik mõistlikult võimaliku, et saavutada kontakti testimise asukohas viibinud sportlasega.

"Meie pärast kaotust rusikatega ei vehi, saime hea õppetunni ja hakkame koostama testijatele põhjalikke juhised," selgitas EADSE juhatuse liige Henn Vallimäe Delfile. "Samas võivad Priinitsa õigeks mõistmise edasi kaevata Rahvusvaheline olümpiakomitee, Rahvusvaheline vehklemisliit ja Rahvusvaheline antidopingu agentuur (WADA), kes on meilt juba palunud kõiki juhtumiga seotud dokumente."

Vastavalt reeglitele peab WADA otsustama, kas annab asja Rahvusvahelisse spordikohtusse (CAS) või mitte 21 päeva jooksul, aga seda alates hetkest, kui on saanud EADSE-lt kätte kõik vajaminevad dokumendid ja materjalid.

"WADA meiega asja ei aruta ega küsi nõu, aetakse oma asja," selgitas Vallimäe. "Küll aga uuriti meilt pärast Priinitsa süüdimõistmist, miks ei määratud talle maksimumkaristust."

Vallimäe sõnul oli EADSE-le uus kogemus nii Priinitsa süüdimõistmine põhjusel, et ta polnud dopingukontrollidele kolmel korral kättesaadav, kui ka see, et sportlane õigeks mõisteti.

"Peame looma testijatele manuaali, kuidas nad peavad käituma juhul, kui sportlane pole kättesaadav," tõdes Vallimäe. "Mida tuleb pildistada-filmida-dokumenteerida. Üksikuid ebaõnnestunud testi juhtumeid meil ikka on, oma tosin aastas. Probleem on selles, et WADA pole dopingukontrollidele ette andnud reegleid, vaid pelgalt juhised."